Chapter 34 of 50 · 20996 words · ~105 min read

CHAPTER VII.

How the Parents Failed to Recognize Kamapuaa, Which Action Almost Cost Them Their Lives.

When Kamapuaa arrived where Wailinuu, his parents’ fisherman was with the canoe of fish, he leaned on the edge of the canoe and asked: “Give me some fish? If you withhold it you will be killed. Death shall be your portion today and maggots tomorrow.” Wailinuu made reply: “You are asking for two things: the request for some fish and my death.” Kamapuaa again asked: “Give me some fish.” Wailinuu replied: “Why don’t you dive down into the sea for some.” Kamapuaa then ordered one of his companions to proceed to Hina and say: “Here comes your son. He has come for some fish for himself.” When Hina heard this from the messenger, she refused, saying: “I have no other son. One was killed by Pele, one hung himself and Kahikihonuakele is the only one that is left. I don’t know where that fellow comes from. Perhaps it is some one who has heard that we have caught a large quantity of fish and has come [456] with deception to get him some fish.” The messenger was sent back to Hina by Kamapuaa five different times and the messenger returned empty handed to Kamapuaa as many times. Kamapuaa then came to Hina, and when she saw him she turned away her face. Kamapuaa, upon seeing this, said to Hina: “Is your back then to be the one to converse with me?” Kamapuaa then chanted to Hina as follows:

How contented was I while living in the uplands of Waiahulu, Where the rumor reached me of the great catch of fish here in the lowlands; I then questioned, To whom does the fish belong, there in the lowlands? To Hina, to Kahikiula. All that fish shall be mine, were I to get there. Say, Hina, let me have some fish? Say, Hina, don’t be hard hearted. Kahikimauolina dwells in happiness, The sands that face the Isles. He faced about to come in search, In search of the parents. The mother was without feeling, The father was mean, The older brother was unkind. They pointed to the sea for fish. In the long feeding grounds, in the short feeding grounds. In the feeding grounds where the fish dwell, In the feeding grounds known to Hina. Say, Hina, I have come for some fish for myself. Say, Hina, don’t be unkind, for I greet you. The top of the ridge was seen to appear on Waiawaawa. It was my hog form. I thought that when I came The parents would remember. Say, Hina, don’t be hard hearted.

The wives of Kahikihonuakele upon hearing this chant said to Hina: “Say, Hina, perchance this is your son?” Hina made reply: “I have no other son on Kauai. If you two wish to give him some fish you may do so.” When the two girls heard this from Hina, they gave Kamapuaa some of the fish. Kamapuaa then ordered his companions to take and carry away the fish.

Shortly after this Kamapuaa again chanted to Hina; and in the chant he informed her of his connection from the very first.

It was by way of Kona that I came. I saw the bunch of bananas That was eaten and pecked by the birds; The first hand of the bunch Was directly under the leaf. In the path that leads up, Hina, In the path where one searches for the water of Kekelani; The water of Waialamihi On the heights of Kaula, That water for which I long. Say, Hina, give me some fish. Say, Hina, don’t be unkind, For it was by way of Kona that I came. I have seen the light At the bottom of a valley. Waawaaiki is foolish. The inside is rolling like a raging sea. Where is thy sympathy? I am from Kohala, For the cold wind, the Apaa is of Kohala. The mouth is covered, it is the sign of refusal. Say, Hina, give me some fish. Say, my older brother, My older brother of the cliff that is held to the bosom, The double cliff of Kaliuwaa, The cliff that fed us, the cliff where we roamed, The cliff that is carried at the back, That appears as though carried on the back when one’s back is turned toward it. O, let us weep. Here is my greeting. Say, Hina, give me some of the fish, Say, Hina, don’t be unkind. Thou art from Kalihi. I am from Kalihi. The woman that fished for crabs was from Kalihi. The rope was pulled and broken, The covering floated away with the calabash. The woman went in pursuit of the calabash. The sea of Kalihi that breaks the strings of the calabash. Kalihi is immovable. Say, Hina, give me some fish. Say, Hina, make answer. Give me some of the fish.

By this chant recited by Kamapuaa, Hina began to think that this must be Kamapuaa himself, and so she became afraid, because it was she who went to Kalihi and there lost her calabash of crabs.

When she realized this she broke through the back end of the house with the idea of escaping, for Kamapuaa was standing in the doorway preventing her from going out that way. After Hina had made her escape from the house, she ran and told Kahikiula and Kahikihonuakele, [457] who were preparing awa in another house, and said to them: “Say, Kamapuaa is coming; he has arrived.” At this they all went out to greet and to humble themselves before him. Hina then chanted a mele that was composed in his honor, in order to please him:

In the top of the kukui on Hanunanuna, On the shores of Waimalu, My sire, it is raining. I have no gifts to offer so as to appease your anger, For there is but the insufficient heavens, For the tears are coming down as rain. It is raining; I am wet; My body is wet with the rain, My son of the cliffs carried on the bosom.

Hina then approached Kamapuaa and laid down at his feet, and Kamapuaa sat on her. Kahikiula then chanted a mele in honor of Kamapuaa, saying:

In the top of the kukui on Hanunanuna, On the shores of Waimea, My sire, it is raining. I have no gifts to offer so as to appease your anger, The only gift is my tears. It is raining; I am wet.

Kahikiula then approached Kamapuaa and laid down at his feet like Hina. Kahikihonuakele then chanted his mele in honor of Kamapuaa, saying:

Your son was born a bundle. This is indeed your name, The fragrant skin [458] of the cold dew of Kaala, Your skin that is become scaly [459] from awa Which grew in the uplands of Kaliupeapea, The fine rain [460] of Keke, The hala and the lehua were in the uplands, Which sprouted in the uplands of Kaliuwaa. This is your name; make answer.

At the conclusion of the chant by Kahikihonuakele, he approached Kamapuaa and laid in his presence. [461] Kamapuaa then stood up and stepped on them all and proceeded on his way, for he was very angry with them all. At this Hina began to chant all the meles composed in honor of Kamapuaa, trying to please him and in that way save themselves; but all her meles and pleadings were in vain, for Kamapuaa would not listen. When Hina saw that all her efforts to appease the anger of Kamapuaa were in vain, she disrobed and went naked, [462] following him. When Kamapuaa saw Hina following after him, entirely nude, he turned and abandoned his angry feelings, and said: “Your fisherman shall die, however, because of the words he spoke to me, that I must dive down into the sea to get my fish.” To this request Hina gave her consent. The hog then started in and in a very short time the fisherman was completely consumed. [463] Kamapuaa then said to his parents: “Why did you two not recognize me?” The parents replied: “Because we knew that you had the form of a hog and did not have the form of a human being.” At this Kamapuaa showed them all his different forms; and after this he returned to Kahiki with Koea.

KAAO NO KAMAPUAA.

MOKUNA I.

Kamapuaa ma Koolau.—Mahuka mai a Olopana i Kaliuwaa.—Pio i Waianae.—Kokua ke Kahuna Lonoaohi i ke Kipi Ana ia Olopana.

Elua ona ano, he kanaka, he puaa. O Kaliuwaa kona wahi noho i Kaluanui, ma Koolauloa. O Olopana ke ’lii o ia wa, e noho ana ma Oahu nei. Kii o Kamapuaa i ka moa o na aina o Olopana, o Kapaka, o Punaluu, o Kahana, hookahi po ua pau loa ko laila mau moa. Kokoke e ao, loaa o Kawauhelemoa ia Kamapuaa. He moa kupua ia. Nana i hoowalewale, loaa o Kamapuaa i na kiai a Olopana. Lohe o Olopana o Kamapuaa ka mea i pau ai o ka moa, kuahaua ia na kanaka mai Kahana a Kaluanui, e kii ia Kamapuaa, e auamo mai i mua o Olopana. (Elua lau kanaka paha.) A hiki lakou i mua o Kamapuaa, lalau aku la ia ia hikiikii iho la a paa, kau i luna o ka manele, a auamo aku la, a hiki i Punaluu. Kahea mai o Kamaunuaniho ke kupunawahine, ma ka inoa o Kamapuaa:

He miki, he miki, A i hanau mai oe e Hina, Ka maka o ka puaa, E lele ana i ke lani, E lele ana i ke kuahiwi, Ewalu maka o ke keiki puaa a Hina, Na Hina oe, Na Kahikiula, Na Kahikilei, O Lonoiki oe, O Lono nui oe, O kuu maka, o kuu aloha, e Lono e, Haina a moe i kuahu a Olopana; A ko kakou alii, Kou inoa, e o mai.

Ia wa nu o Kamapuaa i luna o ka auamo, hiki aku la lakou i Kahana, iho iho la na niho o Kamapuaa ma o a maanei, pau loa na kanaka. A koe o Makalii, i ahai lono e lohe ai o Olopana. Holo aku la ia a mua o Olopana, hai aku la i ka make o na kanaka ia Kamapuaa, a koe ia. Kena mai la o Olopana i na kanaka mai Kahana a ka lae o Kaoio, aneane ekolu lau kanaka ka nui, me ka makaukau no ke kaua me Kamapuaa. A hiki lakou, auamo ia Kamapuaa e like me mamua. Kahea hou o Kamaunuaniho, i ka inoa o Kamapuaa:

O Hiwahiwa oe. O Hamohamo na, Ka maka o ke akua Lele oili i ka lani, O Haki—one, O Ane—ka la, Kau hua, kau lani, Hookokohi ka lani, O ke kanaka oe, I hanau i uka o Kaliuwaa, Ewalu ka wawae, He kanaha ka manea, O ka lau o ka hiwa, O ke ki o ki kea, O ka nana kea, O ka ha hei kea, Kakalanuhea, Kakalauela, E ka ehu, e ka uli, E ka hiwa, e ka mahakea, Ke kukui, Kamaumau, Kahalauhaloa, Ke ao oo, kea piwai, Ka haole nui maka alohilohi, E Kama lepo puaa, Ke ao puaa i ka lani, Na kino puaa o Kama i ka nahelehele, O Haunuu oe, o Haulani, O Kaalokuloku, Ka mano o ka ia nui, E ui, o ko inoa ia, e o mai.

Ia wa, hu ua puaa nei i luna o ka manele, a pau iho la kaula i ka hemohemo. Ka ai aku la no ia i na kanaka a pau loa, a koe no o Makalii. Holo hou no o Makalii a loaa o Olopana, hai aku la i ka hana a ka puaa ia lakou. A lohe o Olopana kena ae la ia, o na kanaka a pau loa mai Kaluanui a Kahuku, e kii ia Kamapuaa e amo mai a hiki i mua o Olopana. A hiki na kanaka i mua o Kamapuaa, hikii iho la a paa, kau i luna o ka manele auamo aku la a Punaluu.

Mele hou o Kamaunuaniho ke kupunawahine o Kamapuaa:

O Kanaiahuea oe, O ke ’kua maka oioi, Nana ka maka i ka lani, E kilo ana i ka moku nei, I ka hiki ua lani, Ka puu e lono i ka haiuiu, O Hiiaka oe i Puuokapolei, Ke ’kua oe o Haia, O Haia oe, kou inoa ia e o mai.

Ala hou o Kamapuaa, a ai i na kanaka, a koe no o Makalii. Holo aku la ia a hiki i mua o Olopana, hai aku la i keia mau mea a pau loa. Kena hou o Olopana i na kanaka mai Kahuku a Keahuopuaa. A hiki lakou i mua o Kamapuaa, hana no e like me kela poe mamua. Auamo aku la a hiki i Kapaka, kau hou o Kamaunuaniho i ke mele:

Na Mumu ka lani, Na Muahaaha, Na ilo eu, Na Niniole, Na ka hua nui, O ke lono i ke ao, Na ka mana o ka puaa, Na kui, na nau, Na wali, na oka, Na Haapekupeku. Na ka puaa eku aina, E ku nei i ka moku o Kauai, Oahu alua ia nei la, Kou inoa ia e o mai.

A pau keia mele ana o Kamaunuaniho, ai hou o Kamapuaa e like me mamua i na kanaka a pau loa, a koe no o Makalii. Hele aku la ia a lohe o Olopana i keia mau mea a Kamapuaa. Alaila, kuahaua ae la ia i na kanaka a pau loa o Oahu nei. Na ’lii malalo ona, na koa, na makaainana, aohe kanaka e noho. Hele me ka makaukau, no ke kaua. Ka pololu, ka elau, ka ihe, ka newa, ka nihomano, ka pahoa, ka ahuula, ka mahiole, na mea make a pau loa.

Ia Olopana e hoomakaukau ana i keia mau mea, hiki mua aku la ka lohe ia Kamapuaa ma Kaluanui. Nolaila, makaukau e iho la ia mamua o ko Olopana hiki ana.

NO KALIUWAA.

He pali kiekie loa o Kaliuwaa ke nana aku, he pali hiki ole ke pii aku i luna, a ke iho mai i lalo, aohe alanui e hiki ai, a he pali loihi no hoi ke nana aku, elua hapakolu o ka mile paha kona kiekie mai ka honua o lalo a hiki i ka welau o luna. A ma ia pali nihinihi o Kamapuaa i moe ai mai lalo ae a luna, i alanui e pakele ai na makua, na kaikuaana, ke kupunawahine, na ohua a me na ukana o lakou.

A pau loa na mea a pau i ka hiki i luna o ka pali o Kaliuwaa. Koe iho la o Kamaunuaniho, ke kupunawahine i lalo, no ka mea, ua hookae ia i ka pii maluna o ka moopuna o Kamapuaa. Nolaila, huli ae la ke alo o Kamapuaa i luna, a ma ka waiu kona pii ana a hiki i luna o Kaliuwaa. Pela i hiki ai o Kamaunuaniho i luna a pakele i ka make a Olopana.

NO OLOPANA.

A hiki o Olopana me kona poe kanaka ma Kaluanui, aohe o Kamapuaa. Nolaila, huli mai la o Olopana ma na pali Koolau a hiki i Kailua. A malaila ae a Maunalua, a Wailupe, a Waikiki, a Ewa, a Waianae, noho iho la o Olopana i laila, no ka mea, aia i laila o Kamapuaa. Hele mai la o Kamapuaa a Wahiawa noho i laila, mahiai.

O Olopana hoi a me na kanaka ma Waianae kahi i noho ai. Ma keia noho ana a Olopana, aole hiki ia ia ke kii ia Kamapuaa no ke kahuna ole nana e hoakaka mai iaia i ka pono o ke kii ana a me ka lanakila maluna o Kamapuaa. No ka mea, ua paa o Lonoaohi i ke kaula a hiki i kona make ana, oia ka Olopana kahuna i kona wa e noho alii ana no Oahu nei. A no kekahi hewa i loaa ia Lonoaohi i mua o Olopana, nolaila, ua pau kona noho kahuna ana.

NO MALAE.

Oia ke kahuna i kii ia ai ma ke kauoha a Olopana i Kauai. I kona hiki ana i Waianae a launa me Olopana, olelo aku ia ia Olopana ma kona ano kahuna: “E kuu haku, e ke ’lii e! O ko hoa paio o Kamapuaa, he ’kua ke ano, aole e make ia oe, aole hoi oe e ola ke hele aku e kaua maoli. Eia ka pono ia oe e hana aku ai i ko hoa paio, a pela oe e lanakila ai. I puaa lau, i awa lau, i moa lau, i ia lau, i kanaka lau, i maia lau. O keia mau mea a pau loa e hana oe peia, alaila, lawe aku a mua ona hahau aku. O kona nawaliwali no ia, alaila, pau ka ikaika.”

Ma keia olelo a Malae ke kahuna, i hooko iho ai o Olopana. A makaukau keia mau mea, pii aku la ia me na kanaka a loaa o Kamapuaa, hahau aku la o Olopana i na mea a ke kahuna i olelo ai.

Mahope o ka hahau ana a Olopana, nawaliwali loa o Kamapuaa a palupalu loa iho la. Ia wa, alako ia o Kamapuaa e na kanaka a hiki i Pahoa (he aina iai ma Waianae a hiki i keia la). Ilaila, maluhiluhi o Olopana a haalele ia Kamapuaa, a hoi aku la i ka hale. Koe iho la o na kanaka e kauo ana ia Kamapuaa.

MOKUNA II.

No Lonoaohi ke Kahuna.

Ua paa o Lonoaohi i ka pou a manu. (He pou no i waena o ka hale.) Ua paa hoi ko Olopana manao e kau pu me Kamapuaa i luna o ka heiau.

Ua ike o Lonoaohi ma kona aoao kahuna, i ko na kanaka manao e hana aku ai ia Kamapuaa, oia keia. I ka hiki ana o na kanaka a me Kamapuaa i Pahoa, hele aku la na kanaka e imi i pahoa, i mea kaha i ka opu o ka puaa, i pau ka naau a me ka loko, alaila mama ke amo ia Kamapuaa. Manao o Lonoaohi, o make o Kamapuaa, a o make no hoi lakou. Nolaila, hoouna i na keiki ana, ia Kapuaaolomea, a me Kapuaahiwa, e hele e olelo aku i na kanaka. Wahi a Lonoaohi i na keiki: “E hele olua a na kanaka, olelo aku olua penei: E! i mai nei ke ’lii aole make kaha ka opu o ka puaa. Pela no a hiki i ka lele, e ino auanei ka heana a ke ’lii. He mau keia la, a po, o ka po auanei a ao, inoino loa ka heana a ke ’lii. Eia hoi kekahi, ua olelo mai nei ke ’lii, aohe make alako i lalo, o poholehole a inoino ka ili i ke alako ia. E auamo i luna o ka manele, a kaumaha, alaila, kuu i lalo, hoomaha, pela mai nei ke ’lii. No ka mea, pela e ola ai ko olua haku. Ina ola ia, ola kakou, ina make ia, make kakou.”

A hiki laua i mua o na kanaka ma Pahoa, e hookala ana na pahoa, e makaukau ana e kaha i ka opu o Kamapuaa. Hai aku la laua i na olelo a Lonoaohi i na kanaka a pau loa, a lohe lakou, haalele i na pahoa. (Nolaila, ka inoa o ia aina a hiki i keia la o Pahoa.) Lawe maikai ia aku la o Kamapuaa a hiki i ka heiau e kau ai.

Ia po ana iho, moe iho la o Lonoaohi ma kona wahi me na keiki, me ka paa o waho i ke kiai ia. O Kamapuaa hoi me kona kiai ia. I ke kau o ke aumoe, i ka huli ana o ka ia, puoho o Lonoaohi ma ka hoala o kona akua. Kukuli aku la me ka hoomana i ke ’kua, a pau ka hoomana ana, hemo aku la ke kaula mai kona kino aku, ala ae la ia a hele aku la, ua moe na kiai. A hiki aku la ia ma ko Kamapuaa wahi e paa nei, ua moe no hoi na kiai, aohe ala. Halalo iho la o Lonoaohi ma ka ihu o Kamapuaa, e hanu ana no, aole i make. I iho la o Lonoaohi, “Ola! Ua kuhi au ua make loa oe, aole ka! Akahi a ola keia mau iwi.” Olelo iho o Lonoaohi ia Kamapuaa: “E! ona wai ko’u o Oahu nei.” Hu ae o Kamapuaa: “Hu.” Eia ke ano o ia huaolelo. O na aina i pili ka inoa ika wai, e like me neia. Waianae, Waialua, a pela aku. Ua maopopo ia Lonoaohi ma kona ike e make ana o Olopana, a e lilo ana o Oahu nei no Kamapuaa, oia ke kumu o Lonoaohi i noi ai. A pau ka launa ana o Lonoaohi me Kamapuaa, hoi aku la o Lonoaohi a kona wahi noho iho la. Hookahi ana hana o ka pule i kona akua. No ka mea, a ao ae kau laua i ka lele me Kamapuaa.

A olowalu ka moa o ke kakahiaka nui, hele mai la o Olopana me ka kahuna o Malae, e kai ka aha a maikai, no ke kau ana o ke kanaka i ka lele ke ao ae. Ia laua e hele mai ana e hiki i ka anuu o ka lele, oili aku la o Kamapuaa a kau i luna o ka anuu. Nana iho la, maluna iho ia Olopana ma me ke kahuna. Ia Olopana me ke kahuna e huli alo ana, me ke olohelohe o ke kino, e kai ana, a e pule ana, aole i amama, ia wa hoaa o Kamapuaa i na maka. Ike o Malae a me Olopana ia Kamapuaa e ku ana i luna, puni laua i ka makau a me ke eehia nui, aole hiki ke holo. Alaila, pule o Kamapuaa i luna o ka anuu, e kahea ana i na kino a pau loa ona, a me na akua a pau. Alaila puni o waho i na ’kua me na puaa. Kahea aku o Kamapuaa i ke kahuna ia Lonoaohi:

E Lonoaohi e! Kaupale ka imu, Ohi aku ohi mai.

Ia wa, oili ae la o Lonoaohi a waho kukulu i ka lepa. O ka poe i komo maloko o ka lepa, pakele i ka make. Mahope o laila, aohe ahailono hookahi i pakele aku ia Kamapuaa, o Makalii. No kona komo ana maloko o na uha o Kamaunuaniho. Pela ka make ana o Olopana ia Kamapuaa, a pela no hoi i lilo ai o Oahu nei ia Kamapuaa.

MOKUNA III.

No ka Hoouka Kaua ana o Kamapuaa me Lonokaeho, o ka Lua keia.—Kaua o Kamapuaa me Kuilioloa.

O Kahiki ka aina o Lonokaeho, ke ’lii ma kekahi aoao, a o Kowea ma kekahi aoao. He mau alii paonioni laua o ka noho ana, he kaua ma waena o laua i na la a pau loa. O Kowea hoi ko Kamapuaa makuahunowai, nana ka Kamapuaa wahine i kona hiki ana i laila. I aku o Kamapuaa ia Kowea: “Ke hele nei au e kaua me Lonokaeho. E nana oe i ke ahi ke a. I pii ka uwahi i luna a moe i kai, ua make o Lonokaeho ia’u. Aka i pii ka uwahi a moe i uka ua make au ia Lonokaeho.” Ia po, moe iho la o Kamapuaa a ao, hele aku la ia a hiki i kahi o Lonokaeho e noho ana. Aole i ala ka hiamoe, kahea iho o Kamapuaa:

E moe e Kahiki e! E moe e Kahiki e! E moe e Kahiki e! E ala e Kahiki e, E ala e Kahiki e, E hume ka malo, E ai ka ai, E hopu ka lima i ka laau Haua a pa i ke poo waimaka nui Haawi ka aina, Lilo ka moku ia Kowea Puni o Kahiki e! puni.

A lohe o Lonokaeho i keia leo o Kamapuaa, olelo mai la ia: “Ia oe ka haawi o ko’u aina e na kanaka? Nohea oe? Kai no o ka hele mai a kokoke, he alo he alo, hakaka ana a make au, alaila lilo ka aina.” Ae aku o Kamapuaa: “Ae.” Hele aku la o Kamapuaa a kokoke i o Lonokaeho la. Ia wa, hoike mai o Lonokaeho i kana make ia Kamapuaa.

NA LAE O LONOKAEHO.

Ewalu lae o Lonokaeho, he mau lae oi ke ooki iho, aia i luna i ka lani. O Kuanuenue, o Leleianaha. Oia ka inoa o na lae, e manao ana e makau o Kamapuaa. Mahope iho o ka hoike ana o Lonokaeho i na lae ona ia Kamapuaa, helu aku o Kamapuaa i na inoa o na akua ona. Penei:

No’u ke akua iki. No’u ke akua nui. No’u ke akua loa. No’u ke akua poko. No’u ke akua muki. No’u ke ’kua hawanawana. Oi Kookoona, Oi ha inu awa a Kanaloa. Eia o Opua anuenue. Koha i ka lani. Maewa keia. Ma ka lehua. Eliua—e paia. E kela lewa, e keia lewa. E ka lewa nuu, E ka lewa lani. Ka opi kana. Ihiihi lauakea, Omilomilo. O nau paka, Ka poiki. Ka ponui. Ka po loa, Ka po poko, Ka po i au wale ka la, Ku ke ao iki, Ku ke ao nui, Ku ke ao loa. Ku ke ao poko. Ku ke ao a mihamiha i ka lani. Ka pukui o kea ’kua. Kaumaha ai na ke ’kua. O Kahaka, o Keluea. O Kulia i ke kaua, O Lonomakaihe, O Kanaiahuea, O Kepolohaina. O ke ’kua maka oioi. O Ohumuhumu, O Hawanawana. O Kanikawi, O Kanikawa, Na akua i ke kino Ko ke poo— O Hoeu, e Hoomalana, O apana poo, o poo i lolea. Ko ka pepeiao. O kokuli, o ke lono, O Lonoikiaweawealoha. Ko ke kui. O Kui lena. O Kui pilo. Ko ka lemu. O Palala, O Pipikauanana. No ke kuli. O Poloke, o Kapeke. Ke kua—ka wawae, O Mama. Ilaila kini akua, Ka lua o ke ’kua, Ka uuina, O paapaaina, O Kumahumahukole, O kole ka aka.

A hooki o Kamapuaa i kana kahea ana i na akua, ia wa laua i kaua ai me Lonokaeho. Hookuu iho o Lonokaeho i na lae ewalu i luna o Kamapuaa, i mea e make ai o Kamapuaa. A ike o Kamapuaa i na lae e iho iho ana. Kahea aku o Kamapuaa i na akua ona, ia Kuliaikekaua ma: “E Kuliaikekaua ma, hoohuli ia ae na lae o Lonokaeho i ka pahoehoe.” Ilaila kahi o na lae i noke ia ai a kumumu, eia hoi kekahi. Mahope o laila, aole hiki i na lae ke ala hou a pii i luna e like me mamua. No ka mea, ua paa loa ma ka mana o Kuliaikekaua ma. Ia wa, nonoi o Kamapuaa i na kino ona e ulu maluna o na lae ewalu o Lonokaeho. Oia ka puaa kukui, ka puaa uha loa, ka puaa maumau. Ulu ae la keia mau mea a hiki i luna o na lae ewalu, pau ae la ko Lonokaeho mana a me ka ikaika. Hakaka iho la laua me na kino maoli. Kena aku ana o Kamapuaa i na kino puaa, e ai ia Lonokaeho a me na kanaka a pau loa, pela i make ai o Lonokaeho ia Kamapuaa.

KAUA AKOLU A KAMAPUAA ME KUILIOLOA.

Haalele o Kamapuaa i ka aina me kona makuahunowai me Kowea, hele aku la ia a loaa o Kuilioloa.

No Kuilioloa. He ilio ia, he ano kanaka a he ano akua. He kupu a he koa no hoi no kona aina, aohe mea pakele ia ia i ka make.

Mamua ae o ko Kamapuaa launa ana me Kuilioloa, ua hiki o Kamapuaa a launa me na wahine elua a Kuilioloa, a na laua i olelo mai ia Kamapuaa he ilio ka laua kane, a he makau ko laua no Kuilioloa, a nolaila laua i olelo mai ai ia Kamapuaa e pepehi a make, i pakele laua, a e lilo laua i mau wahine na Kamapuaa ke make o Kuilioloa.

Mahope o keia kamailio ana o lakou, hoi mai la o Kuilioloa, a hiki, he ano okoa ka helehelena ke ike aku, okala ka hulu, wehe ke a luna, me ke a lalo, keke na niho kiei i waho. A ike o Kamapuaa i keia mau helehelena o Kuilioloa, oli aku la ia ma ke mele:

Kunahihi e— Kunahihi. Ano huhu e, Ano huhu. Helu ka manea, Wili ka huelo, Aa ka maka, Keke hoi ka niho, Aneane nanahu mai, Moku au la, Moku au la. Nau hoi na ka ilio, Na’u hoi na ka puaa make.

Ia wa kahea o Kamapuaa i na kino puaa ona, i ka nahelehele, i ke kukui, ke amaumau, ka uhaloa. Koo ia ka waha o Kuilioloa, aole hiki ke nahu iho. Komo ke kino puaa o ia nei i loko e ai, a make iho la o Kuilioloa.

MOKUNA IV.

Kaua Eha a Kamapuaa me Pele.

Holo mai la o Kamapuaa i Hawaii nei a pae ma Puna, pii aku la ia a hiki i Kilauea. Malaila, o Pele me kona mau kaikaina, a me na kaikunane. O kahi a Kamapuaa i ku ai i luna o Kilauea, o Akanikolea, he wahi kapu loa ia no Pele. Ma laila oia i ku ai a nana i ka lua, e noho ana na Hiiaka. Oia o Hiiaka, Hiiakaikapuaaneane, Hiiakaikapoliopele o ko Pele mau kaikaina ia. E kui lei ana lakou i lalo o Kilauea. Oli aku la o Kamapuaa penei:

A ka luna i Puuonioni, Noho ke anaina a ka wahine, I ka luna o Wahinekapu, He oioina Kilauea, He noho ana o Papalauahi, Ke lauahi wale la no o Pele ia Puna. Ua one a kai o Malama, E malama ana e, aloha.

Ma keia oli ana o Kamapuaa, ua lohe no o Pele, a he hookuli okoa iho no. Owili ae la i ka ahu moena a moe iho la ma ke kae o ke kapuahi, me ka ike no, o Kamapuaa keia e ku nei i luna o Akanikolea. Oli aku la o Kamapuaa:

Mai Puna hoi au i hele mai nei, Ua ike mai nei hoi au i na wahine kohi noni, Wauwau noni, Pakuikui noni, Kakau noni, O Kapunaiki kanaka loa, Ka loa o kanaka, i ka hele ana, Make i ka oopa, I ka maloeloe, E ala, aloha e!

Olelo mai o Pele i lalo o Halemaumau: “He ala aku ka hoi ke kanaka, o ka puaa ka la, oia ka mea e ala aku ai.” O ke kumu o keia olelo a Pele, o kela olelo henehene kuamuamu a Kamapuaa i na wahine kui noni. O ke ano o ia, no ka makole o Pele, nolaila kela olelo a Kamapuaa.

I aku o Kamapuaa i na ’kua: “Ea! ua ike ia mai la paha wau, ke olelo mai la, he puaa ka wau.” Olelo mai na akua: “Oli ia aku.”

Ia Makalii lau awaawa o Puna, Hala ka wai mauka o Kapapala, Lani pili o Hilo—e, I Hilo, i Puna kaua e! E Pele e! ilaila kaua e noho ai, Kui ana i ka lehua i Hopoe nei la, E kui oe, e lei au, E ala, aloha—e!

Olelo aku na kaikaina Hiiaka o Pele: “E ala mai oe e moe loa nei, e nana aku i keia kanaka maikai e ku mai nei i luna o Akanikolea. O oe hoi o ka mea ike i ka nana ana, o ke kanaka nui, o ke kanaka iki, o ke kanaka loa, o ke kanaka poko, o ke kanaka pono, o ke kanaka hewa.”

I mai o Pele: “O kela puaa ka oukou e kuhi nei he kanaka, aole kela he kanaka, he puaa kela o Kamapuaa, ka moopuna puaa a Kamaunuaniho, ke keiki a Kahikiula a me Hina.” I aku na kaikaina: “O kela kanaka maikai e ku mai la i luna o Akanikolea, o kau ia e olelo nei he puaa, he oi oe o ka wahahee. Ua ike no makou i ka puaa makai o Puna, he kino puaa, he wawae puaa, he poo puaa, he maka puaa, he pepeiao puaa, he ihu puaa, o na ano a pau o ka puaa he okoa loa, aole e like me kela kino kanaka e ku mai la.” Olelo aku o Pele: “He puaa kela; aole kela he kanaka maoli e ku mai la i luna o Akanikolea.”

Olelo aku o Kamapuaa i na ’kua ona: “E! ike ia mai la paha wau.” Hoole mai na akua ma ke ano hoopunipuni, “Aole oe i ike ia e lakou.” Oli hou o Kamapuaa:

Aole oe i ike ia’u o Kama, O Kama paha i kuahiwi kau i ike, I ke kualono, Ka nahelehele, I ka pulupulu ahi, I ke kumu nei o ka laau, Kau Kama paha ia i ike.

Pane mai o Pele: “Ua ike au ia oe mai Kahiki oe i hele mai nei. Kaua mai nei oe me Lonokaeho a make ia oe. Lilo o Kowea he makuahunowai nou. Moe oe me ke kaikamahine ana a loaa ka olua keiki. Kii aku nei kuu ahi a ko maka ohiki. Nolaila oe i hele mai nei e kinai i kuu ahi, a e kaua me a’u.” Oli mai la o Pele:

O Kama hoi paha oe, O kanaka o ka pali ku, O ka pali moe O ka pali ku-hoho O ka pali kaa o ka pohaku, I hehi ia e ka manu kalokalo, Anu ai ka uka o Kaliuwaa, Nou no o Hiwa, O Kama hoi oe, O ke keiki puaa a Hina ma, Moopuna puaa a Kamaunuaniho, O ko pa la, o Lelepa, O ko opu la, o opu ohua, O ka aha o ko ihu, o Haleaha, O Kamapuaa oe, O ka lemu helelei wale, O ka ihu i hou ia i ka aha, O ka mai pili i ka opu, O ka huelo kahili mahope, E o—e—Kama i ko inoa.

A hooki o Pele i kana oli, oli mai o Kamapuaa i kana oli. Ma keia mau oli kike a laua i hoomaka ai laua e kaua me ka ikaika loa.

Makole, makole akahi, Hele i kai o Piheka, Heaha ka ai e ai ai, He lihilihi pau i ke ’kua. He ’kua, he ’kua, He ’kua na ’lii o Kona, A Paieie i Mokuhia. Hele aku o Panaewa, Ikiiki e! Ikiiki e! Ikiiki hoala hiamoe, E ala ae oe e moe loa nei, Aia ka la i Ouli, Uliuli kai e uli, Ka ua lele huna o Hopoe, E kui e lele ka wahine I kai o Makuakeke. Hookeekee kahi akua, Hoopunipuni kahi akua, Kuahu ia ke ’kua ai puaa, O Pele ke ’kua ai puaa, Uhi—uha—mai ana o Pele, E Pele e! kaukau li, E Pele e! kaukau li.

HOOMAKA KE KAUA ANA.

Ma keia oli a Kamapuaa, Ua huhu loa o Pele. Kena aku la ia i na kaikaina a me na kaikunane e hoa ke ahi. Olelo aku o Pele i na kaikunane, e pii i luna kekahi a maluna iho o Kamapuaa, oia o Hiiakaluna, a o kekahi malalo ae, oia o Hiiakalalo. Ia laua i hookokoke mai ai ia Kamapuaa, e like me ka Pele olelo. Ninau ae la o Kamapuaa i na akua ona: “Owai keia mau mea?” “O na kaikunane o Pele, o Hiiakaluna, o Hiiakalalo. Ina e hui laua mamake kakou.” Mahope o keia lohe ana o Kamapuaa i na akua, hoouna aku la ia i kona akua hoalohaloha, o Lonoikiaweawealoha, e hele aku e hoalohaloha i na kaikunane o Pele. A launa ia me na kaikunane o Pele. Hana aku la ia e like me kona maalea, a pau iho la ko laua manao i ka Pele kauoha. Hele aku la laua a noho i kai o Puna, i Malamanui. Ma keia mau hana a na kaikunane, ua ike no o Pele. Nolaila, olelo aku la o Pele ia Lonomakua, e hoa ke ahi. A ike o Kamapuaa i ke ahi a Pele e a mai ana, oli aku la ia penei:

O ke ahi a Lonomakua la, A ka wahine a Pele, Ke a ala i uka o Puna, I ka hau aiai o Maunakea, I ka uwahi po i ka lani, A ka wahine leo nui i Pohakea, Ke halawai la me ka lani, He akua kino lau, Kino pahaohao, O Lono ka maka, Owau la ke kino, Ke kii mai nei Hawaii ia’u, I ke kaula waimaka nui, Hiolo ka lae o ka pohaku, Io io ka leo o ka ala, Kui ke koi aweaweula, Uwe ka leo o ka manu, Ka leo waimaka nui o Hilo e! Pau Kilauea i ke ahi e! Kunia aku la wela ke one, Ho’a ke ahi lele i luna, I ka ai inoino a ke ’kua wahine, Po Puna i ka ua a ka awaawa, Pakui i ka uwahi a ka lua, Hauna i ka uahi a Pele la e, Aloha ka wahine o ka lua.

Olelo mai o Pele: “Ae he oiaio ia, ina oe i hele mai nei me ka maikai, alaila he maikai ko onei, nolaila, ma ka ikaika e loaa ai o Pele.” Kena ae la o Pele ia Lonomakua i ke ahi, na Hiiaka, na Kahoalii, na makuakane, na ’kua a pau loa. Lele ka pohaku i ka lani, paihi luna, owela ka la, kau ao ole ka lewa. Hele ka wela a ke alo o Kamapuaa, puni mai la kona kino i ke ahi a Pele. Aka, o Kamapuaa, ua puni oia i kona mau akua ia Kuliaikekaua. Nolaila, aohe he wela o Kamapuaa i ke ahi a Pele. Aka, ua pouli ka la i ka uwahi a ka wahine, ua nalo wale Kilauea i loko o ke ahi enaena, ua holo ka wela me ka hahana i na moku.

Nolaila, manao o Pele ua make o Kamapuaa, hoopau i ka a ana o ke ahi, a pio iho la ke ahi o Kilauea, koe iho la na momoku i lalo o Halemaumau.

I nana mai ko Pele hana, e ku aku ana no o Kamapuaa i luna o Akanikolea, aole i make. Kena hou o Pele e hoa ke ahi. Ia wa, kahea o Kamapuaa i ke kaikuahine ona ia Keliiomakahanaloa, he wahi ao uuku, e pii mai ana ma Kona mai. O ka hele ia a kupono i luna o Kilauea, o ka iliki iho la no ia o ka ua, piha o Kilauea a hanini, pio ke ahi a Pele. A koe i ka aunaki me ka aulima. Iho na kino puaa o Kama, piha o Kilauea. O ko Kamapuaa kino maoli. Hamana ka waha, keke na niho, komo o Halemaumau i loko o ka waha, komo o Pele me na kaikaina, na kaikunane i loko, kokoke e make o Pele ma. O ke ’kua malimali, o Lonoikiaweawealoha, holo lua kona manao, hookomo i ke aloha ia Kamapuaa a me na ’kua ona. Pakele ai o Pele mai make ia Kamapuaa ia kaua ana. Nolaila, haalele o Kamapuaa ia Halemaumau. Kena ae la o Pele ia Lonomakua, ke ahi. Hi’a iho la ke ahi a a no loko o ka aunaki, pulupulu iho la a a, hoa ia iho la a piha hou o Kilauea; pii mai la ke ahi a loaa o Kamapuaa i luna o Akanikolea. Kuu iho la o Kamapuaa i na kino lau ona, oia ka laau, ke olomea, ka hala, uhaloa, ke amaumau, pela laua i kaua ai a loihi ka manawa. Aole i pio, aole i pio. Mahope o keia kaua ana, noho a kane, a wahine iho la laua. Iloko o ia noho ana, ua mahele ia o Hawaii no laua, penei ke ano: Ekolu ia Pele, o Puna, o Kau, o Kona, he mau aina a loa lakou. O Kohala, o Hamakua, o Hilo, no Kamapuaa ia, aohe aa o keia mau aina ekolu. Pela i pau ai ke kaua ana.

MOKUNA V.

Kaua Alima a Kamapuaa me Makalii.

Mahope o ke kaua ana o Kamapuaa me Pele, holo mai la ia mai Hawaii mai a Maui, a Molokai, a Oahu nei. Mai Oahu aku a pae ma Kipu, i Kauai. Halawai mai la me ia o Limaloa, e hele ana i kahi o Kaneiki, he ’lii, a he aimoku, ia ia kekahi mau ahupuaa o Kauai. O ke kumu o ko Limaloa hele ana i laila, o na kaikuahine o Kaneiki. Ma keia hele ana he kino kanaka ko Kamapuaa, he ui, a he maikai ke nana aku. Nolaila, hoaikane o Limaloa ia ia. Ia laua e hele ana ma ke ala loa, i aku o Limaloa ia Kamapuaa: “O oe ka mea e loaa ai a’u wahine, nokamea, ua pau loa kuu waiwai ia laua, aohe nae he loaa iki.”

Ma keia hele ana, hiki aku la laua i luna o Kemamo he punawai e inu ia, ua paa nae i ka wahine ka waha i ke pani. Ninau aku o Kamapuaa i ka wai e inu, hoole mai ka wahine, aohe wai. Lalau o Kamapuaa i ka wahine, kiola i ka pali, inu iho la laua a hele aku la a hiki i Kilohana. Malalo o laila, he awawa kukui, a he mau wahine e ohi hua kukui ana, oia na wahine a Limaloa.

I aku o Kamapuaa: “E Limaloa! O au wahine paha keia?” “Ae,” pela mai o Limaloa. Kau aku la o Kamapuaa i ke oli, penei:

He wahi pali iki hoi o Kipu e hele ia nei, Aole i anana ia ka loa o Makuaiki, Aole hoi au i hele i ka loa, Aole hoi i hele i ka laula, He pali kui, e hono, e waha, I Mauea la e! aia i luna, Aia i luna ka leo o ke kanaka, Aia i lalo ka leo o Kaiwikui, Ke ualo la i ka pali o Mahukona. E laa o Kona e! O Kona iki, o Kona nui, E laa ke kanaka i ke aloha e! Ua loaa i ke aloha, ke haa mai la, Haa la, haa na wahine i ka pali, O Kukuiahinahina laua o Kukuiahalua, O Aloula laua o Alokea. Na Kaikuahine o Kaneiki e! E aha ana la laua nei e! E walea nei, o ka uka nei la, Hoalohaloha wale, aloha.

I mai na wahine: “Aia hoi ke aloha a ua noho pu.” Kahea mai la na wahine ia laua nei. Iho aku la laua a hiki, noho pu iho la me na wahine. Hoouna aku la na wahine i ke kanaka, e hai aku ia Kaneiki i ko laua makemake i keia kanaka i kane na laua.

A lohe o Kaneiki, olelo mai la i ke kanaka, e hoi oe a olelo aku i na ’lii wahine: “Ua hoohiki ke kaikunane o olua o Kamapuaa ka olua kane, aka, ina nae o Kamapuaa ia, moe ia.” Kauoha aku la o Kaneiki i ke kanaka: “E hoi oe a hiki, e alakai mai i ka hale nei e ai ai.” A hala ke kanaka, hoomakaukau iho la o Kaneiki i ka ai a me ka ia na Kamapuaa. A hiki o Kamapuaa me Limaloa, kena aku la e ai, ai iho la laua. O Limaloa, he ai a kanaka kana, o Kamapuaa hoi, he ai a puaa kana. Mahope o laila, noho iho la lakou he mau la.

Hele o Kaneiki e kaua me Makalii, hee mai la o Kaneiki ia Makalii. Elua kaua ana me Kaneiki, hee ia Makalii. Nolaila, uwe na wahine a Kamapuaa i ka make ia Makalii. O Kamapuaa hoi, e moe ana no i ka hale, aole hele, aohe hana, o ka moe ka hana.

NO MAKALII.

Oia no kela Makalii i holo ai mai Oahu aku nei, iloko o ke kaua a Olopana me Kamapuaa, i olelo ia ma ke kaua ana a Olopana a me Kamapuaa ma Waianae. Eia nae, ua lilo ia i alii no Kauai ia wa, a malalo mai ona na kanaka o Kauai, pela i alii ai o Makalii.

A ala o Kamapuaa, olelo aku na wahine: “Kupanaha oe, o ka moe no kau, a o ka makuakane o kakou mai make, o maua no hoi mai make, ina la aole oe e ike.” I aku o Kamapuaa: “Owau ke hele e kaua me Makalii, a o oukou hoi e noho, mai hele oukou.” Ae mai o Kaneiki: “Ae, o oe ke hele.” Ninau aku o Kamapuaa ia Kaneiki: “Aohe au laau nui i ike ai, a i ole, i lohe ai?” “He laau no aia ia i uka o Kahikikolo.” Kii aku la na kanaka he lehulehu, a ooki a moku, lawe mai la me ke kauo a hiki i kai. Lalau iho la o Kamapuaa, a hele aku la, hahai aku la o Kaneiki me Limaloa, mahope o Kamapuaa. A hiki o Kamapuaa i luna o Kahoaea halawai laua me Ahuli, he koa no Makalii. Olelo aku o Kamapuaa haua hoi. Hahau o Ahuli i luna o Kamapuaa i ka laau palau. E hue ae ana o Kamapuaa i ka welau o Kahikikolo, lele ka laau a Ahuli i kahi e. Ike o Ahuli aohe ana laau, holo aku, e hahau aku ana o Kamapuaa i ka laau make o Ahuli.

A make o Ahuli, ku ana o Kanakea, he koa no, hele mai la a hahau i kana laau i luna o Kamapuaa, e peku ae ana o Kamapuaa i ke kumu o Kahikikolo, lele ka laau i kahi e. Holo o Kanakea e pee malalo o ke aalii. E uhau aku ana o Kamapuaa i ka laau, make loa o Kanakea.

Mahope ona o Omaumaukioe, a me Owalawalaheekio, he mau koa akamai i ka oo ihe. I aku o Kamapuaa: “Pahua hoi ka ihe.” E pahu mai ana laua ala elua i na ihe, e alo ae ana o Kamapuaa, hala, e holo aku ana laua ala, nalowale loa.

Mahope o laua ku ana o Makalii. I aku o Kamapuaa ia Kaneiki laua o Limaloa, he kanaka holo wale keia o Makalii. I aku o Kaneiki me Limaloa: “He koa o Makalii, aole holo ana.” Olelo aku o Kamapuaa: “Holo no, i kuu mele no auanei la holo o Makalii.” Oli aku la o Kamapuaa.

Nani kua ka pali, Me he mea ala i kalai ia a nihoniho, Ka pali o Kualele la e! Lele, lele paha e!

Oli mai o Makalii ma ke mele, me kona hai mai ia ia he koa no Kauai, a me kona ike ole ia Kamapuaa:

O Makaliikuakawaiea au He kaha ku wau no keia aina, Ia’u o uka, ia’u o kai, Ia’u o nae, ia’u o lalo, No’u ka hele no ke koa, Hele ka oha mahope, Ka hele au a ke koa nui, O Kauai nei la e! Owai kou inoa? E like me a’u nei la?

Oli aku o Kamapuaa i kana oli ia Makalii:

Lele ae la ka honu a kai, Kipu iho la i ke alo o ka ala e! A ke kai hoolono e! Ke kupa o Kaena la! Holo paha, aloha e.

I aku o Makalii ia Kamapuaa: “Akahi ka lea o kuu inoa ia oe, ina hoi e make o Kaneiki ia’u i keia la, o oe ka’u e hoola ai.” Ma keia olelo a Makalii ua puni o Kamapuaa i ka huhu ia wa. Nolaila oli aku la ia ma ke mele i na hoa kaua ona, me ka hai i na inoa o lakou:

O Naipuni oe a ka maia, Ia Owela ka moku, Kauoha ka aina i na makua, I ka makuakane, I ka makuahine, I ke kaikuaana, I ke kupunawahine, I ke kahuna ia Lonoaohi, Oia wale no ia i ka hele ana, I hahai i ka mai o Kapomailele, Hele ae nei oia ma kukulu o Kahiki, Make ke kaua i ke Ahuku, Hee ke kaua i ke Ahumoe, Make ke kaua ia Olopana, Hee ke kaua ia Pohuehue, Make ke kaua ia Mahiki, Hee ke kaua ia Popoki, Make ke kaua ia Ohiki, Hee ke kaua ia Alealea, Make ke kaua ia Pipipi, Hee ke kaua ia Aoa, Make ke kaua ia Lepokolea, Hee ke kaua ia Palahalaha, Make ke kaua ia Akiaki, Hee ke kaua ia Loloa, Make ke kaua ia Paoolakei, Hee ke kaua ia Paookauwila, Make ke kaua ia Alamihi, Hee ke kaua ia Aama, Make ke kaua ia Kuapaa, Hee ke kaua ia Naka, Make ke kaua ia Opihi, Hee ke kaua ia Heepali, Make ke kaua ia Lipoa, Hee ke kaua ia Limukohu, Make ke kaua ia Ina, Hee ke kaua ia Haukeuke, Make ke kaua ia Olali, Hee ke kaua ia Oopukai, Make ke kaua ia Hinalea, Hee ke kaua ia Weke, Make ke kaua ia Opule, Hee ke kaua ia Uhu, Make ke kaua ia Mano, Hee ke kaua ia Malolo, Make ke kaua ia Piopio, Hee ke kaua ia Lelepo, Make ke kaua ia Auau, Hee ke kaua ia Kauleinaha, Make ke kaua ia Honunui, Hee ke kaua ia Honuiki, Make ke kaua ia Kumunuiaiake, Hee ke kaua ia Niuloaihiki, Make ke kaua ia Moanonuikalehua, Hee ke kaua ia Kaeohoku, Make ke kaua i Kaeholalo, Hee ke kaua ia Nalukua, Make ke kaua ia Nalualo, Hee ke kaua ia Alei, Make ke kaua ia Alemoe, Hee ke kaua ia Keaumiki, Make ke kaua ia Keauka, Hee ke kaua ia Ahuikukanaloa, Make ke kaua ia Laumaiakewili, Hee ke kaua ia Laumaiakenahae, Make ke kaua ia Kupalii, Hee ke kaua ia Kanaunaumamaawa, Make ke kaua ia Mokumokupoo, Hee ke kaua ia Namakaokahai, Make ke kaua ia Kuilioloa, Hee ke kaua ia Koea, Make ke kaua ia Lonokaeho la e! Puni o Kahiki ku, Moe maua me ke kaikamahine a Kowea, Me Kekaihaakuloulani, Iloko o Puokooko, O Koo o Wainanauli, Ilaila ka hale moe, Kaohi mai ka makuahunowai, E noho e ai i ka luhi o kaua, Aole e paa ka puaa ia oe, Ke kii nei au e kinai, I ke ahi a ka po, Aole e pio ke ahi ia oe, He ahi na ke ’kua wahine, Na Pele nui aimoku, Hele aku he loa Kauanahunahu, Na hua e ke ahi pau ka hulu puaa, Ku ka hohono i na moku, Ua wahi a wela ka aina, Wela ka ulu Oahu, ia’u, Pa Olopana i ka la iki, Make Olopana i ka la nui, Ai na ka iliili, Ai na ka moi, Ai na ka nananuu, Ai na kii kapu o mua nei la, Puni Oahu nei ia’u. Kaawe ke kaikaina la make, Kau i ka haka a Keluea, Lawe ae ka aina la lilo, E Iouli, e Iomea, E ka ohana a Paikaua, A Pueonuiokona, A Kahonunuimaeaea, A Kahonuikipooiki, A Kapaemahu o Wakea. Kipaku ia na makua lele i Kauai, O ka mamala hoi a Kama, I Mahiki mai Oahu mai, Oia oe e Makaliinuikuakawaiea, E o oe, ka’u lehua la e Makalii, Ke pii la la, ke pii la, Ke ako la la, ke ako la, Ke puunaue la la, ke puunaue la, O aku ka’u lehua kea la e Makalii, Ke iho la la, ke iho la, Ke wae la la, ke wae la, Ke ako la la, ke ako la, Ke aki la la, ke aki la, Ke uo la la, ke uo la, Ke kui la la, ke kui la, Ke lawa ala la, ke lawa ala, Ke paa ala la, ke paa ala, Ke lei la la, ke lei la, Ke lawe la la, ke lawe la, Ke hao la la, ke hao la, Ke hao la ke hai i ke one o Akelekele, Kaikoo Hanalei e! Kaikoo, Kai kuaau o Haena, Kai poi o Kalalau e, Kai ne halaole ko Milolii, Lele ae la ka huna a ke kai i luna, A ke kai kuike i ke alo o ka ala, A ke kai hoomoe i ke alo o ka pohaku, E hiki mai auanei kuu kino makani, O Kukeaoiki, o Kukeaonui, O Kukeaoloa, o Kukeaopoko, O Kukeaonuimihamihaikalani, Kaiehu ka lani, ehuehu ka lani, Ehuehu ka lani ia oe la e! E Makaliinuikuakawaiea, Hee ko aina i ke kakahiaka, E Makaliinuikuakawaiea la, Puni Kauai nei ia’u la e, puni.

A lohe o Makalii i keia oli a Kamapuaa, mihi iho la ia i kona make. Maopopo iho la ia ia o Kamapuaa keia, nolaila, ninau mai la ia ia Kamapuaa ma ke oli penei:

O oe no ka na e Haunuu, E Haulani, ka mano nui, E Kaalokuloku, e ui e? O kou inoa ia? E o mai.

Ae mai o Kamapuaa: “Ae owau no, o Kama.”

I aku o Makalii i mua o Kamapuaa: “Make, aohe wahi e ola ai, aohe uka, aohe kai, aohe nae, aohe lalo, aohe opu weuweu e pee iho ai, ua make ia oe e Kama.” I aku o Kama: “Aole oe e make, ke loaa kekahi mele o’u ia oe.” No ka huhu o Kama ke kumu o keia olelo ana i mele, no kela huaolelo a Makalii, i pane kikoi mai ai, penei: “Lea maoli kuu inoa ia oe, ina i make o Kaneiki ia’u i keia la, o oe ka’u e hoola.”

Pane aku o Makalii: “Iloko paha o ka opu o ka makuahine loaa ke mele.” Olelo aku o Kamapuaa me ka huhu: “Aole no ka e noonoo iho kou opu?”

Ia wa, aloha iho la o Lonoikiaweawealoha ia Makalii (oia kekahi akua o Kamapuaa), a’o iho ia i na mele inoa o Kamapuaa. Oli aku la o Makalii i ke mele o Kamapuaa, a kuu iho la. Ninau aku la o Makalii: “Pehea au?” Olelo mai o Kamapuaa: “Aole oe e ola i ke mele hookahi, aia elua mele.” Oli aku la o Makalii i na mele a pau loa o Kamapuaa, a pau ia, alaila ola o Makalii ia Kamapuaa, aole i make. Ma keia ola ana o Makalii, nonoi aku la ia ia Kamapuaa i wahi nona e noho ai me kona mau kanaka. Olelo mai o Kamapuaa: “Kahiki oe me Koea e noho ai.” Hoole aku o Makalii: “Aole au e ola i laila, he nui na kai a’u e holo ai.” “I Hawaii hoi ha me Pele, e noho ai.” “Aole au e ola i laila.” “I Oahu hoi ha me Kekeleiaiku a me Kamaunuaniho.” “Aole no wau e ola i laila.” “I uka hoi ha oe o ke kuahiwi e noho ai i kahi nui o ke ki, o ka pala, o ke mau, o ka hapuu.” “Ae,” aku o Makalii. Hoi aku la ia me kona mau kanaka i ke kauhiwi e noho ai.

MOKUNA VI.

No Kahikiula a me Kahikihonuakele.

A hala o Makalii mai ke alo aku o Kamapuaa, ku ana o Kahikiula, ka makuakane o Kamapuaa. He koa ia, hu mai ke aloha o Kamapuaa nona. Kena aku la o Kamapuaa ia Kaneiki: “Kau kanaka hoi.” I mai o Kaneiki: “He ikaika kela, he koa.” I aku o Kamapuaa: “Ina hoi ha ke koa, paa kona aina o Oahu, aole e lilo ia hai.”

Ku iho la laua me Kaneiki, hoomoe iho ana o Kaneiki i ka laau i luna o Kahikiula haule o Kahikiula, i lalo. Lele iho o Kaneiki e hoomake loa, pane aku o Kamapuaa: “E! na’u e hoomake, hele aku i mua.” Olelo iho o Kamapuaa ia Kahikiula. “E! make e!” “Ae, make, hookahi no ka laau a ka ui o ka make no ia.” “Me he makuakane la oe no’u, a me he keiki la wau nau.” I mai o Kahikiula: “Aohe a’u keiki e ae, hookahi wale no o Kahikihonuakele.” I aku o Kamapuaa: “Maanei e kolo aku ai a loaa o Makalii ma i ke kuahiwi, i laila e noho ai.”

A hala o Kahikiula, ku ana o Kahikihonuakele, ka mua loa o Kamapuaa ma. Kena aku la o Kamapuaa ia Limaloa: “Kau kanaka hoi.” I mai o Limaloa: “E make auanei au he kanaka ui kela.” I aku o Kamapuaa: “No kuu ike i ka ikaika ole, nolaila au i olelo aku la ia oe.” Ku iho la o Limaloa me Kahikihonuakele a hahau laau, hina iho la o Kahikihonuakele i lalo. Lele iho o Limaloa e hoomake loa, pane aku o Kamapuaa: “E hele aku i mua, na’u e hoomake aku.” A hala o Limaloa i mua, lalau iho la o Kamapuaa ia Kahikihonuakele, a lomilomi iho la, a pohala ae la. Olelo iho o Kamapuaa: “Make ea. Hookahi no ka laau a ka ui waiho i lalo.” I iho o Kamapuaa: “Me he kaikuaana ala oe no’u, a me he kaikaina ala au nou.” I mai o Kahikihonuakele: “Aole o’u kaikaina e ae, ua make ko’u mau kaikaina. O kekahi make ia Pele, o kekahi ua kaawe.” I aku o Kamapuaa ia Kahikihonuakele: “Maanei aku e kolo ai a loaa aku o Makalii ma.” Mahope o laila, hoi mai la o Kaneiki laua o Limaloa. I aku o Kamapuaa: “E, hookahi kaua ikaika i koe, he kaua wahine ia, no laila, e holo kakou i pakele.” O keia wahine a Kamapuaa e olelo nei, o Hina no, o ka makuahine ponoi no o lakou. A holo o Kaneiki laua o Limaloa. O ke kumu o keia hana ana a Kamapuaa pela, no ke aloha i ka makuahine ia Hina.

No ka lawe ana o Kamapuaa ia Kahikikolo i laau kaua nana, kapa ia ai kona inoa. “O ke kaikoeke laau nui a Kaneiki.”

A haalele o Kamapuaa i na wahine a me kona makuahunowai o Kaneiki, hele aku la ia e ike i na makua ona e noho ana ma Kalalau, nokamea, e noho alii ana o Kahikiula me Hina no Kauai a puni, a e kuu ana ka ia o Kalalau, a e noho lawaia ana o Wailinuu na laua. A kokoke o Kamapuaa e hiki i kahi o na makua noho ihola he hale wahine, ia ia i noho ai ilaila, lohe ia mai la ka i’a.

MOKUNA VII.

Ka Hoohewahewa Ana o na Makua, mai Make.

A hiki o Kamapuaa ia Wailinuu, ka lawaia a na makua. Kalele iho la keia i ka moo o ka waa ia, a olelo aku la: “Na’u kekahi ia, aua no make. He make ko keia la, he ilo ko ka la apopo.” I mai o Wailinuu: “Alua ia oe, o ke noi i i’a, a o ka make mai no.” I aku o Kamapuaa: “Na’u kahi i’a.” Olelo mai Wailinuu: “Aole no ka hoi e luu iho no hoi ka ihu i lalo o ke kai.” Kena aku la keia i ka hoahele, o hele i o Hina ala, e olelo aku eia ae ko keiki, i hele mai nei i i’a nana. A lohe o Hina i keia mau olelo a ka elele, hoole mai la: “Aole a’u keiki e ae, ua make ia Pele, ua kaawe. Ua koe hookahi o Kahikihonuakele. Nohea la na keiki, he lohe aku la paha i ka pihe i’a a maua hele mai la e wahahee i loaa ona ia.” Elima hele ana a ka elele mai a Kamapuaa a ia Hina. Elima hoi ana. Alaila, hiki o Kamapuaa i mua o Hina, ike mai la o Hina, huli ke alo i kahi e. Pane aku o Kamapuaa ia Hina: “O ke kua ka ko’u hoa olelo?” Oli aku la o Kamapuaa ia Hina:

Nani kuu noho ana i uka o Waiahulu, Hiki ana ka pihe ia o kai nei, O ui au o ninau aku, Nawai la ka i’a o kai nei? Na Hina, na Kahikiula, Na’u wale no ia i’a ke hiki au, E Hina e, na’u kahi i’a, E Hina e, he ole manawa ino, Lealea ka noho a Kahikimauolina, Ke one huli o ka moku, I huli mai e imi mai, Imi mai hoi i na makua, He ua hoa ka makuahine, He konia ka makuakane He manonia ke kaikuaana, Kuhi a ka i’a i ka moana, I ko’a loa, i ke ko’a poko, I ke ko’a i noho ia e i’a, I ke ko’a i mea ia Hina, E Hina e, i hele mai nei au i ia na’u, E Hina e, he ole manawa ino, aloha, Kupu ka ioio i luna o Waiawaawa O kuu kino puaa ia, Kai no au i hele mai nei, E noonoo ana ka makua, E Hina e, he ole manawa ino!

I mai na wahine a Kahikihonuakele: “E Hina e, malama he keiki no keia nau.” I aku o Hina: “Aohe a’u keiki e ae o Kauai nei. Ina no he manao ko olua e haawi i ka i’a, e haawi no olua.” Ma keia olelo a Hina ia laua, haawi mai la laua la ia Kamapuaa i ka i’a. Kena ae la o Kamapuaa i na hoahele i ka i’a, e amo.

Mahope o laila, oli o Kamapuaa ia Hina me ka hai pololei i kona pili ana mai ke kumu mai:

Ma Kona hoi au i hele mai nei, Ua ike mai nei au i ka ahui maia, I aina a kiko ia e ka manu, Ke kea mua o ka maia, I kupono i ka lau o ka maia. I ke ala pii la e Hina, I ke ala imi i ka wai o Kekelani, I ka wai o Waialamihi, O ka luna i Kaula e, Hoalohaloha wale la, E Hina e, nau kahi i’a, E Hina e, he ole manawa ino, Ma Kona hoi au i hele mai nei, Ua ike mai nei au i ke kukui, Ka ihona i lalo he awaawa, Waawaaiki naaupo, Popoi o loko me he kaikoo la, Auhea ka manawa, No Kohala au, No Kohala ka makani anu he apaa, A paa i ka waha he ole, E Hina e, na’u kahi i’a. E kuu kaikuaana e! Kuu kaikuaana o ka pali hii, Pali kui o Kaliuwaa, Pali hanai, pali hele a maua, Pali waha ma ke kua, E haawe ai ke kua i ka huli, E uwe kaua e, aloha, E Hina e, na’u kahi i’a, E Hina e, he ole manawa ino, No Kalihi oe, no Kalihi au, No Kalihi ka wahine haha pai, Moku a uu ke kaula, Lilo aku ke po’i me ka ipu, Hahai aku ka wahine i ka ipu, O ke kai mokumoku ipu o Kalihi, He paa o Kalihi e, E Hina e, na’u kekahi i’a, E Hina e, o na’u kekahi i’a.

Ma keia oli ana a Kamapuaa, noonoo o Hina, o Kamapuaa keia. Makau iho la, nokamea o Hina no ka wahine i hele i Kalihi, a lilo ai ka ipu papai.

Nolaila, wahi aku ana o Hina i ke kua o ka hale, i wahi e puka ai i waho, no ka mea, ua paa ka puka ia Kamapuaa. A hemo o Hina i waho o ka hale, holokiki aku la ia e olelo ia Kahikiula a me Kahikihonuakele. E mama awa ana nae laua. I aku o Hina: “E! O Kamapuaa ei ae, ua hiki mai nei.” Nolaila, hele aku la lakou e aloha me ka hoohaahaa i mua o Kamapuaa, a oli aku la o Hina i ka inoa o Kamapuaa, i mea e oluolu mai ai.

I luna kukui o Hanunanuna, I ke kaha o Waimalu, Kuu kane ua—e! Aohe makana i ko inaina e! Eia ka lani poko la, He waimaka ke ua iho nei, Ke ua iho nei a pulu la, Pulu kuu kino i ka manao la, Kuu keiki o ka pali hii e!

Hele aku la o Hina a moe malalo o Kamapuaa, noho iho la o Kamapuaa i luna o Hina. Oli mai la o Kahikiula i ka inoa o Kamapuaa:

I luna kukui o Hanunanuna, I ke kaha o Waimea, Kuu kane ua—e! Aohe a’u makana i ko huhu, Hookahi makana o ka waimaka, Ke ua iho nei e, a pulu la.

Hele aku la o Kahikiula a moe iho la malalo o Kamapuaa, e like me Hina. O Kahikihonuakele, kau mai la i kana mele ia Kamapuaa:

Hanau ae no apopo ka olua keiki, O kou inoa no ka hoi keia, O iliala i ka hau anu o Kaala, Ko ili mahuna i ka awa, I noho i uka o Kaliupeapea, O ka ua kilinoe hau o Keke, I uka hoi ka hala me ka lehua, I kupu i uka o Kaliuwaa, O kou inoa ia e o mai.

A pau ke oli ana o Kahikihonuakele, hele aku la ia a moe i mua o Kamapuaa. Ku ae la o Kamapuaa a hehi ia lakou a hele aku la, nokamea, ua huhu loa o Kamapuaa ia lakou. Nolaila, noke aku la o Hina i ke oli ia Kamapuaa i na mele a pau i mea e lealea mai ai o Kamapuaa, ola lakou, aka, aohe maliu mai o Kamapuaa. A ike o Hina aohe maliu mai o Kamapuaa, alaila, wehe ae la ia i kona kapa a hele wale, me ke kuu i ka ma’i. A hahai aku la mahope o Kamapuaa, a ike o Kamapuaa ia Hina e hele kohana aku ana, huli mai la ia, a hoopau i kona huhu ana. Olelo mai la o Kamapuaa: “E make ka lawaia a olua, no ka olelo ana mai ia’u, e luu i lalo ko ihu, i loaa ka i’a.” Ae mai o Hina, e ai aku ana ka puaa, pau na lawaia la i ka make. I aku o Kamapuaa i na makua: “No ke aha la olua i hoohewahewa ai ia’u?” I mai na makua: “No ko maua ike no he puaa kou kino, aohe kino kanaka.” Ia wa hoike o Kamapuaa i na kino a pau ona, a hoi aku la i Kahiki me Koea.

LEGEND OF KAULU.

Kaulu Seeks His Kind Brother.—Encounters Ghosts and Other Obstacles.—He Drinks up the Sea.—Awakes Makalii for Aid.—Kaaona Foiled.—Shark Kalakeenuiakane.—The Sea Restored.—Of Haumea.—Lonokaeho of Eight Foreheads Overcome.—Mokolii, the Wizard, Killed.

Kaulu was a very young boy who once lived in Kailua, Koolau, Oahu. His father was Kukaohialaka. [464] At the birth of Kaulu, [465] he was in the form of a piece of cord. He had two older brothers. Kaholeha was the name of the brother who loved him, while the other brother did not like him at all, in fact he hated him. Some time after this the brother that thought a good deal of Kaulu was taken away by Kane and Kanaloa, [466] to the island of Kuaihelani, [467] where he was kept. Being attached to this brother, because of his great kindness, Kaulu concluded that he would go to Kuaihelani in search of him. On the voyage Kaulu encountered several obstacles. [468] First he encountered large and terrible waves; secondly, he encountered the long waves; thirdly, he encountered Kuilioloa; fourthly he encountered Keaumiki and Keauka, and fifthly he encountered the gods or ghosts.

When Kaulu arrived in the land of Kuaihelani, he went up to a loulu [469] palm tree and hid in the leaves. That evening he saw his brother coming out of the house, so he went to meet him. Kaulu then asked him: “How are you getting along?” Kaholeha replied: “I am not happy.” Kaulu again asked him: “What do you all do in the evening?” The brother replied: “We drink awa.” “Yes,” said Kaulu, “when it is time to drink awa, you tell the gods that they can go ahead and drink their’s and that you will take your’s later. When it comes to your turn to drink awa, you order the gods not to talk, and when they are quiet then you call out to me as follows: ‘Say, my god, here is our awa.’ I will then answer back: ‘Drink it. I will take the intoxicating portion.’” The brother returned into the house and in time carried out the orders given him. When the gods heard the reply from without, they said: “What a loud voiced god you have. It even calls differently.” This was continued so often that Kane and Kanaloa became vexed and so they sent their messengers to fly up to Makalii [470] and inquire of him of the nature of this thing, whether it is a human being or a god.

When the messengers came in the presence of Makalii, they informed him of the nature of their mission. He replied: “The voice is not the voice of a god; it is the voice of a man, Kaulu by name.” When the messengers arrived back in the presence of Kane and Kanaloa, they reported what they had been told by Makalii. When the two heard the report, they became very angry with the brother of Kaulu, and so the two devised a way of getting Kaholeha into trouble. After they had thought out a plan they tempted Kaholeha to go down with them into the sea for a bath and to ride the surf. When they came to the place where the surf was breaking Kaholeha was caught by a shark and eaten. Therefore Kaulu went down to the seashore [in search of him].

HOW KAULU DRANK UP THE SEA.

When Kaulu arrived at the beach he stooped down and drank up the sea until the whole ocean was dried up and all the fish were exposed. Kaulu then proceeded to kill all the sharks and other kinds of fish. In this search for Kaholeha, Kaulu killed several fish without being able to find him, so he flew up to Makalii and asked him. When Kaulu arrived at the home of Makalii, he found him asleep with his face turned up, for Makalii was a very old man, but possessed of great powers and was very strong. When Kaulu saw him, he went up to him and pinched his leg, causing Makalii to wake up and cry out in pain.

RELATING TO KAAONA.

Kaaona was the younger brother of Makalii and he was very ill tempered. When he saw Kaulu he took up a large rock called Ikuwa, [471] being about as large as the island of Maui. When Kaulu saw this, he asked of Makalii: “Who is this man holding a large rock?” Makalii replied: “It is my ill tempered younger brother.” When Kaaona came up to Kaulu, he hurled the rock at Kaulu, thinking to crush him with it. Kaulu then stuck up his poi finger [472] and held the rock up. Kaulu then said: “Say, the rock from the strong man is held up. When is it to fall down?” At seeing this Kaaona ran off fearful of being put to death by Kaulu.

Sometime after this Kaulu inquired of Makalii, saying: “Where is my older brother? Tell me who killed him, that I may know the person.” Makalii replied: “Your older brother is within the king of all the sharks.” Kaulu again asked him: “Tell me clearly who eat my brother.” Makalii replied: “He is in the great mound of coral rock which has an opening at the top, which is in reality a shark.”

KALAKEENUIAKANE.

Kalakeenuiakane was a very large shark; he was the king of all the sharks in the sea, and it was this shark that swallowed alive the brother of Kaulu. At the conclusion of the conversation between Makalii and Kaulu, Kaulu returned and proceeded to the presence of Kalakeenuiakane [473] and asked him: “Say, have you seen my brother?” “Yes, I have seen him; he is no more; he has turned into hair and into filth.” Kaulu then asked him: “Are you strong?” “Yes,” said the shark. “What is your strength?” Kalakeenuiakane replied: “If I open my mouth my upper jaw can reach the heaven while my lower jaw rests at the bottom of the earth.” Kaulu then asked of his own hands: “Say, Limakaukahi and Limapaihala, [474] is he really strong?” The hands replied: “No.” The shark then opened its mouth and Kaulu stepped in and held the jaws open. He then called those in the belly of the shark to come out, and Kaholeha came forth; his hair was all gone, but he was still alive. Shortly after this Kaulu and his brother returned home.

HOW THE SEA WAS RESTORED.

When they were ready to come away, Kaulu said to his brother: “You go on ahead, I will follow behind.” Kaulu then urinated and the sea was restored to its former condition. But it was salty and has smelled bad to this day; it was not so before.

RELATING TO HAUMEA.

Kaulu and his brother then returned from Kuaihelani and stopped at Moanalua, [475] where Kaholeha remained, while Kaulu went off to Niuhelewai [476] to see the place. Niuhelewai is a place at Kapalama, where Haumea lived.

Haumea [477] was a ghost [or akua] and no one who fell in its way was saved; all would be eaten up. Haumea was a woman. When Kaulu came to the home of Haumea, he found the ghost asleep, so Kaulu woke her up. Haumea then asked Kaulu: “Where are you going?” Kaulu replied: “Sightseeing.” “You cannot go any further; this place is sacred to me and death shall meet those who disobey.” Kaulu then asked the ghost: “Are you strong?” Haumea replied: “Yes.” Kaulu again said: “Yes, I will return and tomorrow I will come again, when we will fight.” Haumea assented to this.

The reason why Kaulu deferred the fight with Haumea was because he wished to get some nets (koko) to catch Haumea with. These were the nets of Makalii, [478] called “Maoleha” and its mate. Kaulu then flew up to Makalii and asked for the nets. Makalii allowed him to take them, and Kaulu returned with the nets and he again found Haumea asleep. Kaulu then surrounded the house with four thicknesses of real fish nets and two thicknesses of the nets of Makalii, Maoleha and its mate. When Kaulu saw that the house of Haumea was completely encompassed with nets, he called out in a loud voice:

Wake up Haumea, It is daylight, the cock has crowed, Darkness has fled, Pleiades has risen. Here I am, Kaulu, Your opponent. You must wake up.

When Haumea heard the call, she woke up and looking about saw that she was entirely surrounded with nets. She then began to tear them with her teeth. After cutting through the four thickness of fish nets she came to the nets of Makalii, Maoleha and its mate. At these nets Haumea was unable to cut them, and became so entangled and exhausted that she went to sleep. While asleep Kaulu set the house on fire, which consumed Haumea, killing her.

RELATING TO LONOKAEHO.

After the death of Haumea, Kaulu went up from Niuhelewai to Nuuanu and from there to Koolau, where Lonokaeho was living. At this time Lonokaeho [479] had charge of Koolau. This man had eight foreheads which were all sharp and very powerful. When Kaulu came in the presence of Lonokaeho, Lonokaeho asked him: “Where are you from?” Kaulu replied: “I came along this way.” Lonokaeho said: “No person is allowed to come this way, for the place is sacred and death will result, for I have placed a kapu over it, and because of this people fear me to this very time. If you are strong you shall live, but if not I will kill you.” Kaulu replied: “It is because I am strong that I am able to reach here.” Lonokaeho then exposed his eight foreheads, one was of stone, another of sharp edged rock, another of wood, another of ohia, another of certain weeds, another of maile vines, another of ieie, another of hala. On each of these foreheads grew lehua trees. When Kaulu saw the foreheads of Lonokaeho, he asked of his two hands, [480] Limakaukahi and Limapaihala: “How about the eight foreheads of Lonokaeho?” The hands made reply: “They will not escape us.” Kaulu then said to Lonokaeho: “Then why don’t your eight foreheads go ahead and cut me?” Lonokaeho replied: “If they cut you, you will be dead, you will not be saved.” The first forehead then came down, the one of sharp rock, but Kaulu dodged, missing him and the forehead struck the ground. The ieie and the maile vines crawled over and covered it, which prevented it from getting up again. When the forehead tried to get up it was unable to move. [481] Thus were all of the eight foreheads of Lonokaeho overcome, and Kaulu thereby became possessed of all Koolau. Kaulu then proceeded on to Kualoa [482] at the Kaoio point, where Mokolii [483] was living, a wizard in the form of a rat.

RELATING TO MOKOLII.

This wizard was a very evil person and no one, man or woman, was saved who came within its reach; all would be eaten. It was customary with this wizard to sit and watch by the wayside for people to cunningly coax and deceive them to come nearer.

When Kaulu arrived at the place, Mokolii inquired of him: “Where are you from?” Kaulu replied: “I came along this way.” “Yes, you will become my food for this day.” Kaulu made reply: “You can have me if you are strong.” Mokolii then jumped on Kaulu and held him with its teeth. Kaulu then flew up with Mokolii, and when they got into the blue sky Mokolii came falling down, breaking every bone in its body, killing it. The place thus became the property of Kaulu.

KAAO NO KAULU.

Imi Kaulu i ke Kaina Oluolu.—Paio me na Uhane Lapu me na Pilikia.—Inu Oia i ke Kai.—Hoala ia Makalii no ke Kokua.—Hoka o Kaaona.—Mano, Kalakeenuiakane.—Hoi hou ke Kai.—No Haumea.—Hee Lonokaeho o na Lae Ewalu.—Make Mokolii, ke Kupua.

He keiki opiopio o Kaulu, no Kailua, i Koolau, Oahu. O Kukaohialaka, ka makuakane. He pauku kaula ia i kona hanau ana, a he mau kaikuaana kona elua. O Kaholeha, ka mea aloha ia ia, hookahi kaikuaana huhu loa ia ia. A o ke kaikuaana aloha ia ia, oia kai lilo ia Kane laua o Kanaloa, lawe ia a ka moku o Kuaihelani, noho. A mahope imi o Kaulu a hiki i Kuaihelani. Ma keia hele ana a Kaulu, he nui kona mau hoapaio. O ka mua o ka nalu nui; o ka lua o ka ale moe; o ke kolu o Kuilioloa; o ka ha o Keaumiki a me Keauka; o ka lima o ke ’kua.

A hiki o Kaulu i Kuaihelani, hele aku la ia a loko o ka ao loulu hou e owili ana, pee iho la ia. A ahiahi, hemo mai la kona kaikuaana i waho, hele aku la o Kaulu e launa pu. Ninau aku o Kaulu: “Pehea kou noho ana?” Olelo mai o Kaholeha: “Aohe pono.” I aku o Kaulu: “I ka wa ahiahi heaha ka oukou hana?” I mai ke kaikuaana: “He inu awa.” “Ae,” wahi a Kaulu. “Ina inu ka awa, olelo aku oe i ke ’kua, o ko lakou awa mua ke inu, a mahope kou. A inu oe i kou apu awa, e papa aku oe i ke ’kua, aole make walaau, a noho malie lakou, alaila, kahea ae oe, penei: ‘E ke ’kua e! eia ka awa o kaua.’ Na’u ia e olelo aku: ‘Inu hia. O ka ona wale ana ko’u.’”

Hoi aku la ke kaikuaana a hana pela. I mai la ke ’kua: “He oi ka hoi kou o ke ’kua leo nui. He hea okoa mai no.” Pela no ka hana ana, a uluhua o Kana a me Kanaloa. Hoouna i na elele, e lele i luna e ninau ia Makalii i ke ano o keia mea. He kanaka paha, he ’kua paha.

A hiki ua elele i o Makalii la, olelo aku la ia ia, a lohe ia, olelo mai la: “Aohe akua, he kanaka, o Kaulu ka inoa.” A hiki na elele i mua o Kane laua o Kanaloa. Hai aku la i na olelo a Makalii. A lohe laua, huhu iho la laua i ke kaikuaana o Kaulu, nolaila, imi hala laua ia Kaholeha. Nolaila, hoowalewale o Kane laua me Kanaloa ia Kaholeha, e hele e auau kai, e heenalu. I ka hiki ana i kahi heenalu, ua pau o Kaholeha i ka ai ia e ka mano, nolaila, hele o Kaulu a hiki i ke kai.

KA MONI ANA O KAULU I KE KAI.

Wehe ae la o Kaulu i ka waha ona, omo ia ke kai a pau i loko a maloo iho la ke kai, ahuwale na ia a pau loa. Noke o Kaulu i ka luku i ka mano, a me na i’a e ae. Ma keia imi ana a Kaulu, aole i loaa o Kaholeha. Nolaila, lele aku la ia i luna i o Makalii la e ninau ai. A hiki o Kaulu i o Makalii la, e moe ana o Makalii i luna ke alo, nokamea, he elemakule ia, aka, he mana nae, a me ka ikaika loa. Lele iho la o Kaulu iniki i ka opi o na uha, a puoho ae la o Makalii me ka uwe i ka eha.

NO KAAONA.

Oia ke kaikaina huhu o Makalii, ike mai la ia ia Kaulu. Amo mai la ia i ka pohaku nui, o Ikuwa ka inoa, ua like me Maui ka nui o ka pohaku. Nana aku la o Kaulu a ike. Ninau aku la ia Makalii: “Owai keia kanaka me ka pohaku nui e amo mai nei?” I mai la o Makalii: “O kuu kaikaina huhu.” A hiki o Kaaona i mua o Kaulu, hoonee iho la i ka pohaku i luna o Kaulu, me ka manao e pepe i ka pohaku. E koo ae ana o Kaulu: “Ea! paa ka pohaku a ua kanaka ikaika, a hea hoi haule iho?” Holo aku la o Kaaona me ka makau o make ia Kaulu.

A mahope o keia, ninau aku o Kaulu ia Makalii: “Auhea kuu kaikuaana, e hai mai oe i ka mea nana i pepehi i ike au.” Olelo aku o Makalii: “Aia ko kaikuaana i loko o ke ’lii o na mano a pau loa.” Ninau aku o Kaulu: “E hai pono mai oe i ka mea nana i ai kuu kaikuaana?” Wahi a Makalii: “Aia i ka pukoa nui, e hamama ana o luna, he mano ia.”

KALAKEENUIAKANE.

He mano nui ia, oia ke ’lii o na mano a pau loa o loko o ke kai, a nana i moni ola ke kaikuaana o Kaulu. A pau ka Makalii olelo ana ia Kaulu, hoi mai la o Kaulu a hiki i mua o Kalakeenuiakane. Ninau aku la: “Ea! Ua ike auanei oe i kuu kaikuaana?” “Ae, ua ike, ua pau, ua hulu, ua kukae.”

I aku o Kaulu: “He ikaika no?” “Ae.” “Pehea kou ikaika?” I mai o Kalakeenuiakane: “Ina e hamama kuu waha, o ke a luna i ka lani, o ke a lalo i ka honua.” Alaila, ninau iho o Kaulu i na lima ona: “E Limakaukahi a me Limapaihala, he ikaika io anei keia?” Hoole mai na lima: “Aole!” Hamama ka waha o ka mano, paa no ke a luna i ka lani, o ke a lalo i ka honua. Kahea aku la o Kaulu ia loko o ka opu e hele mai, oili mai ana o Kaholeha, ua pau ka lauoho i ka helelei, e ola ana no nae. Mahope o laila, hoi mai la o Kaulu me ke kaikuaana.

KA HOI HOU ANA O KE KAI.

I aku o Kaulu i ke kaikuaana: “Mamua aku oe, mahope aku nei au.” Ia wa mimi o Kaulu i ke kai, a hoi hou ke kai e like me mamua. Eia nae, ua hohono a awaawa ke kai a hiki i keia la, aole pela mamua.

NO HAUMEA.

Hoi mai la o Kaulu ma mai Kuaihelani mai me kona kaikuaana a hiki i Moanalua. Hoonoho o Kaulu i ke kaikuaana i laila, hele mai la oia i ka makaikai a hiki i Niuhelewai, Kapalama, e noho ana o Haumea i laila.

He ’kua o Haumea, aohe mea koe ia ia i ka ai ia, he wahine. A hiki o Kaulu, e moe ana o Haumea, hoala ae la o Kaulu a ala o Haumea. Ninau mai la o Haumea: “E hele ana oe i hea?” I aku o Kaulu: “I ka makaikai.” “Aole pono ke hele, he kapu keia wahi ia’u, he make.” I aku o Kaulu: “He ikaika no oe?” “Ae!” pela mai o Haumea. I aku o Kaulu: “Ae, e hoi au, a popo hiki mai au, hakaka kaua.” Ae mai o Haumea.

Eia ko Kaulu manao ia Haumea ma laila i loaa ona koko e paa ai o Haumea, oia na koko a Makalii, o Maoleha ma. Lele aku la o Kaulu a hiki ia Makalii, nonoi aku la i na koko. Ae mai la o Makalii, hoi mai la o Kaulu a hiki, ia wa e moe ana o Haumea. Nolaila, hoopuni o Kaulu i na upena maloko o ka hale, a eha puni i ka upena, a elua hoi puni o ka hale i na koko a Makalii ia Maoleha ma. A ike o Kaulu ua puni ka hale o Haumea i ka upena. Kahea aku la o Kaulu me ka leo nui:

E ala e Haumea! Ua ao, ua kani ka moa, Ua lele ka okai o ke ao, Aia i luna ka Huhui, Eia au la o Kaulu, Ko hoa hakaka. E ala oe.

A lohe o Haumea, ala mai la. I nana ae ka hana, ua paa o waho i ka upena. E noke aku ana i ke aki i ka upena, o ka hele ia a pau na upena eha, koe o na koko a Makalii, o Maoleha ma. Ia lalau ana aku o Haumea ia mau koko, e hao mai ana na koko paa o Haumea, pela no a luhi o Haumea hoi e hiamoe. Ma keia hiamoe ana, e puhi ae ana o Kaulu i ka hale o Haumea, pau o Haumea i ke ahi, a make iho la.

NO LONOKAEHO.

A make o Haumea, pii aku la o Kaulu mai Niuhelewai aku a hiki i Nuuanu, mai laila aku a hiki i Koolau. E noho ana o Lonokaeho, ia ia o Koolau ia wa. Nona na lae ewalu, he mau lae oi a me ka ikaika loa. A hiki o Kaulu i mua o Lonokaeho, ninau mai o Lonokaeho: “Mahea mai oe?” I aku o Kaulu: “Maanei mai nei no wa’u.” Olelo mai o Lonokaeho: “Aole mea a maalo mai maanei, he kapu, he make, no ka mea, he kapu keia wahi ia’u, a he makau ia au a hiki i keia la e noho nei. Ina he ikaika oe, alaila ola oe i na la; ina aole make oe ia’u. I aku o Kaulu: “No kuu ikaika hiki au ianei.” Ia wa, hoike mai o Lonokaeho i na lae ewalu ona, he pohaku, he pahoa, he laau, he ohia, he nahele, he maile, he ieie, he hala, he lehua ko luna. A ike o Kaulu i na lae o Lonokaeho, ninau iho o Kaulu i na lima ona, ia Limakaukahi a me Limapaihala: “Pehea na lae ewalu o Lonokaeho.” I ae na lima: “Aole e pakele ia maua.” Ia wa, olelo aku o Kaulu ia Lonokaeho: “A hea la hoi ooki ou lae ewalu?” I mai o Lonokaeho: “Ooki no make oe, aole oe e ola.” E iho iho ana ka lae mua he pahoa oi ia, e alo ae ana o Kaulu hala, haule ka lae i lalo. E hao iho ana ka ieie me ka maile i ka hihi, me ke kolo paa i lalo. E oni ae ana ka lae, aole e hiki i luna. Pela no a pau na lae ewalu o Lonokaeho, lilo ae la o Koolau a puni ia Kaulu. Hele aku la o Kaulu a hiki i Kualoa ma ka lae o Kaoio, e noho ana o Mokolii i laila, he kupua, he iole ia.

NO MOKOLII.

He kupua ino keia, aohe kanaka koe ia ia i ka ai ia, aohe wahine koe. He mea mau ia ia ka noho i ke alanui e kiai ai, a e hoopunipuni ai me na olelo maalea. A hiki o Kaulu, ninau mai la o Mokolii: “Mahea mai oe?” I aku o Kaulu: “Maanei mai nei no.” “Ae, he mea ai oe na’u no keia la.” I aku o Kaulu: “Aia no hoi paha i ka ikaika.” E hao mai ana o Mokolii ia Kaulu, paa i na niho. Ia wa o Kaulu i lele ai i luna me Mokolii, a ke ao uli, haule o Mokolii a okaoka liilii, a make iho la ia Kaulu. Lilo ae la ia wahi no Kaulu.

STORY OF PALILA.

Palila a Noted Warrior.—His Second Battle.—Of Olomana and Palila’s Third and Fourth Battles.

Palila was a very brave man and very powerful, for in battle he could fight single handed against a multitude of people. He belonged to Alanapo, in Humuula, at Koloa, Kauai. Alanapo was a kapued temple sacred to the gods from the time of darkness, [484] and it was in this temple that Palila was brought up by the gods, and while here he received his instruction in all the arts of warfare.

Kaluaopalena was the father of Palila and Mahinui was his mother. Hina was the grandmother [485] of Palila and it was she that took him to Alanapo to be brought up by the gods. Namakaokalani [486] was the king of one side of Kauai, while Kaluaopalena [487] ruled the other side. These two were at war with one another constantly; and Kaluaopalena was seen to be losing and it became apparent that in a short time he would be defeated when Namakaokalani would have in his possession the whole of Kauai.

The place where the battle was being fought was called Paa and here the two kings with their chiefs and a great number of their warriors were gathered. While the battle was at its height, Palila rose and came out of Alanapo, took up his war club, Huliamahi [488] by name, and went out until he came to a rise looking down on the lowlands of Paa. The name of this rise is Komoikeanu. [489] While he stood meditating, looking at the battle that was raging below him, he concluded that it was a battle being fought against his father; so he twirled his club and threw it. The club flew through the air, traveling at such speed that the earth shook and the trees were thrown down. It was by means of the falling trees that the warriors of Namakaokalani were destroyed until there were none left. This destruction of the army of Namakaokalani caused his defeat and Kaluaopalena, the father of Palila, became the ruler of the whole of Kauai.

THE SECOND BATTLE OF PALILA.

Upon the arrival of Palila in Ewa, at Waikele, there he met Kamaikaahui, a human shark of two natures, that of a human being and that of a shark.

Kamaikaahui belonged to the land of Mualea in Hana, Maui, and he was a man who lived on the flesh of other men. His mouth was at his back containing several rows of teeth like the shark. It was from Mualea that he came and made his home at Waikele. As was his practice while living on Maui, so did he indulge on Oahu. Every time he got a chance he would secretly kill men and eat them up. When Ahuapau, who was king of Oahu at this time, saw this, he and his people became afraid of the man. He therefore made a decree, that the man who could drive Kamaikaahui away from Oahu would be made king and given the privilege of first entering the temple of Kanelaauli, built at Kahehuna, below Punchbowl.

When Palila heard the king’s decree, he made the remark, saying: “If I look at him once he will run away.” Soon after this Palila met Kamaikaahui who, upon seeing Palila with the war club, Huliamahi, ran and tried to jump into the sea. Palila then struck at the man preventing him from falling into the sea, and every time he tried to jump Palila would strike him. This was continued until Kamaikaahui was killed.

RELATING TO OLOMANA.—PALILA’S THIRD BATTLE.

Olomana was a noted warrior, famous for his great strength and his enormous height. Ahuapau, the king of Oahu, was in fear of this man and because of this he never traveled to Koolau. From the Makapuu point to the Kaoio point, at Kualoa, was kapued and sacred to Olomana.

Olomana [490] was twelve yards, or six fathoms in height, if standing and measured from the head to the feet. When Palila arrived at the top of the Nuuanu cliff he laid down his club and sped [491] on till he reached Kaelepulu, the place where Olomana was standing. In this flight of the club, Palila seized hold of the end and was carried by it until he lit on the shoulder of Olomana, whereupon Olomana asked Palila: “Where are you from, you most conceited boy? for my shoulder has never been stepped on by anybody, and here you have gone and done it.” Palila replied: “I am from the kapued temple; from Alanapo in Humuula, Kauai. My name is Palila and I am a soldier.” When Olomana heard this he was sore afraid and begged of Palila that he be saved. Palila, however, refused, saying: “You shall not live.” Palila then slapped him cutting away one half, being that mountain which is Mahinui and leaving one half, the hill of Olomana, which stands at the same place to this day.

This was the way Olomana was killed by Palila, and in this way Ahuapau, the father-in-law of Palila, came in possession of the whole of Oahu.

THE FOURTH BATTLE OF PALILA.

When Palila arrived at Kaawalii, in Hilo, Hawaii, he made it his home and lived there for some time.

At the time of his arrival a battle was being fought between Kulukulua the king of Hilo and Wanua the king of Hamakua; and Kulukulua was about to be beaten by Wanua, for Wanua had three famous warriors with him who were noted for their great strength; they were Moanonuikalehua, Kumuonuiaiake and Puupuukaamai. When they came together, Palila swung his club but once so strong that the earth shook to its very foundation and the club was buried deep into the ground and all three were killed. He after this began the slaughter of the men and went as far as Kukaiau in Hamakua, making the victory complete.

KAAO NO PALILA.

Palila, he Koa Kaulana.—Ke Kaua Elua Ana.—Ke Kaua Ekolu ame Eha a Olomana ame Palila.

He kanaka koa loa o Palila, a he kanaka ikaika loa, ma ke kaua ana, ua hiki ia ia ke ku imua o na kanaka he lehulehu, e kue mai ana. No Alanapo i Humuula, ma Koloa i Kauai o Palila. He heiau kapu o Alanapo na ke ’kua mai ka po mai. A ma laila o Palila i hanai kapu ia ai, e ke ’kua, me ke ao ia i ke ano o ke koa.

O Kaluaopalena ka makuakane o Palila, o Mahinui ka makuahine, o Hina ke kupunawahine o Palila, nana i lawe i loko o Alanapo e noho ai. O Namakaokalani ke ’lii o kekahi aoao o Kauai, o Kaluaopalena, ko kekahi aoao. E kaua ana laua, a kokoke o Kaluaopalena e pio, a lilo loa o Kauai no Namakaokalani.

O kahi a na kanaka e kaua ana, o Paa ka inoa o ka aina, malaila na ’lii me na koa, a me na kanaka he lehulehu loa. Ia lakou e kaua ana, ala mai o Palila mai loko mai o Alanapo, a hopu i kana laau palau o Huliamahi ka inoa. Hele mai la a ku i ke ahua e nana ai ia kai o Paa, o Komoikeanu ka inoa o ia ahua. Nana aku la ia a noonoo, no ka makuakane kela kaua o kai. Ia wa, oniu hema keia i ka laau palau ana, o Huliamahi. A pahu aku la i kai o Paa. O ka honua, nei ka laau me ka hina i lalo. Na ka laau i luku na koa o Namakaokalani, a lohelohe hina iho la maluna o na kanaka ka laau. Ma keia hina ana o na laau ia Palila, ua pio o Namakaokalani, a makau ia Kaluaopalena ka makuakane o Palila, a ua puni o Kauai ia ia.

KAUA ALUA A PALILA.

A hiki o Palila i Ewa, ma Waikele, e noho ana o Kamaikaahui, he mano kanaka, elua ona ano, he kanaka a he mano.

No Mualea i Hana, Maui o Kamaikaahui, he kanaka ai kanaka. Aia ma ke kua kona waha, a me na niho mano, a mai laila mai kona hele ana mai a noho ma Waikele. E like me kona hana i Maui, pela kona hana i Oahu nei. Ka ai i ke kanaka, a ke nahu. Nolaila, makau ke ’lii o Oahu nei, o Ahuapau, a me na kanaka. Nolaila, olelo ke ’lii, o Ahuapau, o ke kanaka e holo ai o Kamaikaahui, e lilo ia i alii, a e komo i ka heiau o Kanelaauli ma Kahehuna, malalo o Puowaina.

Ma keia olelo a ke ’lii, ua lohe o Palila. Nolaila, olelo o Palila: “Ina e ike aku au iaia, alaila, holo.” Ia wa, hoike o Palila me ka laau palau ana o Huliamahi, holo o Kamaikaahui a lele i loko o ke kai. Hahau aku o Palila i ka laau palau, lele hou i uka, pela ka hana ana a make o Kamaikaahui, ia Palila.

NO OLOMANA.—KAUA AKOLU A PALILA.

He koa kaulana o Olomana, i ka loihi a me ka ikaika. Ua makau o Ahuapau ke ’lii o Oahu nei ia ia. A nolaila, aole e hele aku ma Koolau, mai ka lae o Makapuu a ka lae o Kaoio ma Kualoa, ua kapu ia Olomana.

He umikumamalua kaha-ku o Olomana, ma ke kua, ke ku pololei a kaha mai ke poo mai a na wawae.

Penei nae ke ano, akolu kapuai ma ke kaha hookahi, ua like me kanakolukumamaono na kaha he umikumamalua. Ke hoonui ia (eono anana ia).

Ia Palila i hiki ai i ka pali o Nuuanu, hoomoe aku la ia i kana laau palau, a holo aku la a hiki i Kaelepulu kahi o Olomana e ku ana. Ma keia holo ana o ka laau, paa aku la o Palila mahope o ka welau, a hookahi ka lele ana i luna, a ku ana o Palila i ka poohiwi o Olomana, a ike o Olomana, ninau ae la ia Palila: “Nohea oe e nei keiki hookano, no ka mea, aohe o’u mea nana i hehi, a ia oe iho nei hehi ia.” I aku o Palila: “No ka heiau kapu wau, no Alanapo i Humuula, Kauai, o Palila ko’u inoa, he koa.” A lohe o Olomana, makau iho la ia Palila, a nonoi aku la ia Palila e ola. Hoole mai o Palila: “Aole oe e ola ia’u.” Ia wa, papai o Palila ia Olomana, a lele ae la kekahi aoao a kaawale, oia o Mahinui, o kekahi aoao, oia o Olomana puu e ku nei a hiki i keia la.

Pela i make ai o Olomana ia Palila, a pela i puni ai o Oahu nei ia Ahuapau, ka makuahunowai o Palila.

KAUA AHA A PALILA.

A hiki o Palila ma Kaawalii, i Hilo, Hawaii, noho iho la. Ia wa, e kaua ana o Kulukulua ke ’lii o Hilo me Wanua, ke ’lii o Hamakua, kokoke e pio o Kulukulua ia Wanua. No ka mea, ekolu koa kaulana o Wanua i ke koa a me ka ikaika, o Moanonuikalehua, o Kumuonuiaiake, o Puupuukaamai. I ko lakou hui ana me Palila, hookahi no laau a Palila, nei ka honua, nakolo i ka lepo, pau i ka make, a me ka luku ia e Palila, i ka aina o Kukaiau ma Hamakua, pela i lanakila ai.

STORY OF PIIMAIWAA.

Piimaiwaa, a Famous Warrior.—Sails for Maui.—Kawalakii Image Guard of Kauiki.—Piimaiwaa Climbs the Hill, Overthrows the Image and Is Victor Over Maui’s Forces.—Of Imaikalani the Blind Warrior.—Omaokamao and Koi Engage the Sightless Chief.—Omaokamao Learns the Source of Imaikalani’s Strength and Slays Him.

Piimaiwaa was one of the most famous of the warriors of Keawenuiaumi, [492] not only in strength but as a fearless man also, and his fame has come down to the present generation and he is remembered by the people of Hawaii and Maui, where he fought his battles.

Kihapiilani, after being insulted by his brother, took it into his mind to leave Maui and go to Hawaii to see his brother-in-law, Keawenuiaumi, who was the husband of Piikea, his sister.

The cause of the battle that was fought sometime after this was because the salt water from a dish of fish was thrown into the eyes of Kihapiilani by his older brother, the king who was then reigning over Maui.

When Kihapiilani arrived on Hawaii, Keawenuiaumi asked him: “What is the cause of this journey?” “I am after some one to be my avenger. My older brother has thrown the salt water from a dish of fish into my eyes.”

Shortly after this the officers were sent out to make a circuit of Hawaii with the order to call the people to come together, hew out canoes, make spears, the long and the short ones, and to go in search of shark’s teeth. [493] At the end of about six months everything was in readiness.

After the preparations were completed they set sail for Maui. The canoes on this expedition were so many that it covered the ocean from Hawaii to Maui and the people used them as a road to cross over on. It is said in Hawaiian history that the number of canoes used in this expedition was the greatest known.

When the army arrived at Kauiki, Maui, it was found that the king had moved and was living or encamped with his warriors on the hill itself. In the daytime regular battles were fought, but at night a large image was stood up at the top end of the ladder used for climbing up and down the hill; it was the only way by which one could get to Kapueokahi. [494]

KAWALAKII.

Kawalakii [495] was the name given to the image which was in the shape of a very large man. In the evening, just about dusk, the image would be brought up and made to stand at the top end of the ladder. This ladder was the only means of getting up this hill. [496] The image was then made to stand with a war club in hand.

On the first night, some of the warriors of Keawenuiaumi, [497] Omaukamau and others, tried to get up the hill, but when they came in sight of something standing at the top end of the ladder, believing it to be a real person, they became afraid and returned. This attempt to get to the top of the hill was kept up for three nights.

HOW PIIMAIWAA WITH HIS WAR CLUB CLIMBED THE HILL.

At last Piimaiwaa decided to make an attempt to see this big man for himself. When he came near the man he took his war club and began twirling it, but the man refused to respond. Piimaiwaa then took the club in his left hand and again twirled it, but the man would not so much as move his club.

Because of this failure to get his opponent to respond to his challenge, Piimaiwaa climbed the ladder so as to get nearer the man. At last he reached a position where he could touch him with his club, so he tapped the man a light blow and he heard the sound as of wood. At this he was made certain that this was a wooden man put up there to deceive them. He then took the image and threw it down the cliff and he climbed up to the top of the hill, where he met and killed all the people with the exception of the king [498] who managed to escape.

This victory gave Maui completely into the hands of Kihapiilani and he became its king. It was by him that the famous roadway, which is seen going through the forest of Oopuola, was built, as well as the shell road which was built around Molokai, traces of which can be seen to this day.

RELATING TO IMAIKALANI.

Imaikalani was a blind chief; he was without sight, but he had other men to serve him and to act as his eyes. He also had some birds who helped see things for him. He was a chief who was very skillful in the use of all weapons of warfare and particularly so in the use of the war club.

When the capture of the hill was completed, Umi ordered Omaokamau to go and fight Imaikalani. When Omaokamau heard this he proceeded to the home of Imaikalani. When Omaokamau was drawing near the home of Imaikalani the birds sounded a note. At this note of warning from the birds Imaikalani said to his men: “Say, there is a man.” The men said: “There is nobody.” Imaikalani remarked: “Watch out.” While the two men were watching, Omaokamau soon after appeared. The men then said to Imaikalani: “Yes, there is a man, he is coming, and he carries a war club in his hand.” Imaikalani said: “That is Omaokamau, one of the warriors of Umi; he is well versed in the art of throwing the spear; his main strength is in his right arm, his left is weak; watch him and see when he twirls his war club.”

When Omaokamau came up to the men he stood and twirled his war club. When the two men saw this, they said to Imaikalani: “Say, the man is twirling his club.” When Imaikalani heard the report of his two men, he stood up and began twirling his club. The two men kept on twirling their clubs all the time until they struck at each other. Omaokamau struck his club to his right, but somehow Imaikalani warded off the blow by the use of his club and the first blow aimed by Omaokamau missed. They again twirled their clubs and after a time Omaokamau struck to his left, but again his blow was warded off and he again missed Imaikalani. After this second miss Omaokamau turned around and returned to Umi. When he came up to Umi, Umi asked him: “How was your trip to the home of Imaikalani?” Omaokamau replied: “I don’t know what to say. The eyes of Imaikalani are both sightless but his thinking powers are faultless. I fought him for a time, but he warded off my blows so skilfully that I was afraid of him and so I came back.”

While Omaokamau was reporting to Umi, Koi spoke up: “Of course you could not kill Imaikalani; you were not counted of any consequence while we were in Hawaii any way. I am the one that is of consequence.” Koi then started off and went as far as the place where the birds were stationed. When he heard the birds give the note of warning, which was also heard by Imaikalani, he was puzzled to know what this meant. When Imaikalani heard the notes of the birds he sent his two men to go and see who it was. When the men came out they saw a man, so they reported to Imaikalani: “It is a large man with dark skin and the hair on his head is curly.” Imaikalani replied: “That is Koi; he is also very skillful in the use of the war club, but he is strong in the left arm and weak in the right; he is just like Omaokamau.”

When Koi came up to his opponents he began twirling his war club and as he came within striking distance he raised his club and let it come down with all his might on Imaikalani, but it was warded off by Imaikalani as though it was nothing. Again Koi raised his club and let it come down on his left, but again he was foiled. When Koi saw that he could not get the best of Imaikalani, he turned around and returned to Umi. When he came in the presence of Umi, Umi asked him: “How did you get along with your trip to Imaikalani?” Koi replied: “No warrior can stand before Imaikalani, for I have seen him with my own eyes. What Omaokamau has said and all the things which we have heard are perfectly true, and I must therefore give the same report. After I had twirled my club once on the second time I struck at Imaikalani, but from what I could see it was as nothing to him. After the first blow I gave him another one but that, too, was as nothing to Imaikalani. I therefore became afraid and returned.” While Koi was giving his account of the encounter, Piimaiwaa spoke up to Koi: “The bones of a youngster like you could not be old enough; here are the bones that are well matured.” Piimaiwaa then stood up, took up his club and started off. When he came up with Imaikalani, he heard the birds. His appearance was then reported by the men to Imaikalani, that another warrior was coming. As Piimaiwaa stood in the presence of Imaikalani, Imaikalani stood up ready to defend himself. After trying his skill against Imaikalani Piimaiwaa saw that he was unable to best his opponent, so he too returned to the king and told him of what he had done, which was the same thing reported by Omaokamau and Koi.

On account of the failure on the part of Umi to kill Imaikalani, Imaikalani was greatly feared and they all but decided to abandon the fight and leave Imaikalani alone.

After the lapse of some tens of days, after the incidents recorded above, Omaokamau met a man who was born and raised on the place, who asked him: “Why is it that Imaikalani has not been slain by your people?” Omaokamau answered: “I don’t know why.” The man said: “He can be slain, it can be done easily. It will not take much of an exertion.” Omaokamau then asked him: “Will you tell me how it can be done?” The man then said to Omaokamau: “Say, if you obey what I will tell you, then I will do what you want.” Omaokamau then again asked him: “What do you want me to do?” The man said: “Don’t speak a word about me and never repeat to any one that I told you how to get the best of Imaikalani, because I am his own immediate servant, a backbone; I am one of his kahili bearers.” Omaokamau then gave his promise, that he would not tell any one, not to the king, not to his own brothers nor to any other person. “If you should hear or know that I have broken my promise, then my life shall be forfeited,” continued Omaokamau. Because of this promise made by Omaokamau, the man said: “The birds which sit on the outside are his eyes, and it is by them that he is warned of the approach of any person. On hearing this warning he prepared himself for the conflict. The men with him are also his eyes; they are the ones who tell him when the enemy is near and this gives him a chance to use his wits and to defend himself. But if the birds and the men are first killed then Imaikalani can be slain, he will not escape.”

When Omaokamau heard this from the man, he stood up and started off to carry out the advice given him. When he came up to the place where the birds generally sat he crept up cautiously and struck them with his club, killing them. But before Omaokamau had the chance to kill the birds, they gave their warning note and Imaikalani heard it; so he asked his men to look and see if a man was coming. The men then looked and saw that it was Omaokamau. When Omaokamau came up to the guards, they thought he had come to do battle with Imaikalani, and that he would come to the battle ground and there make his stand, when Imaikalani would get ready to fight him; but in this they were mistaken, for Omaokamau did not go to the battle ground but came right along fearlessly with his war club in his hand. As soon as he came up to the two men he struck them with his war club, killing them. He then turned to Imaikalani and poked him in the stomach with the point of his club, killing him.

Omaokamau then returned to Umi, the king, and told him of the death of Imaikalani, slain by his hands. When Umi and the rest of the people heard this, they asked him how he was able to kill the great and famous Imaikalani. Omaokamau then said to them: “This is how I was able to slay Imaikalani: Yesterday on going down to the stream of Mauoni for a bath, I met a Maui man who asked me: ‘Have you people killed Imaikalani?’ I said, ‘No.’ Then he said to me: ‘Yes, it is only a small thing to kill him.’ When I heard this, I asked him to tell me how it could be done, while I promised him at the same time that I would keep his name and identity a secret. He then told me how I was to do it; said he, ‘Here is the way to kill Imaikalani: You must first kill the birds and the two watchmen, who are Imaikalani’s guards and who give him warning of the approach of any person. Kill the birds and the men, then you will be able to kill Imaikalani.’ That is how I was able to kill him.”

KAAO NO PIIMAIWAA.

Piimaiwaa, he Koa Kaulana.—Holo i Maui.—Kawalakii ke kii Kiai o Kauiki.—Pii Piimaiwaa i ka Puu, Lawe Pio i ke Kii a Lanakila Maluna o Maui.—Imaikalani, ke Koa Makapo.—Pai o Omaokamao me Koi i ka ’Lii Makapo.—Loaa ia Omaokamao ke Kumu o ko Imaikalani Ikaika a Pepehi Iaia.

He koa kaulana ia no Keawenuiaumi, i ka ikaika a me ke koa, a he koa kaulana a hiki i keia la, ma Hawaii, a me Maui, kahi ana i hoouka kaua ai. Ia Kihapiilani i manawa ino ai mai Maui aku a Hawaii, i kona kaikoeke ia Keawenuiaumi, ke kane a kona kaikuahine a Piikea.

O ke kumu o keia kaua ana, o ka miko ana o na maka o Kihapiilani i ke kai paakai a kona kaikuaana, ke ’lii ia ia o Maui. A hiki o Kihapiilani i Hawaii, ninau mai o Keawenuiaumi: “Heaha kau huakai?” “He makaia no’u. Ua kapi ia kuu maka e kuu kaikuaana i ke kai o ka paakai.”

Ia wa, holo na luna e kala ma Hawaii a puni, e kalai ka waa, e kalai ka ihe, ka pololu, ka elau, e imi ka niho mano. Eono mahina makaukau na mea a pau loa.

Mahope o laila, holo mai la na waa he nui loa, mai Hawaii a Maui. Ua paa ka moana i na waa, a ua lilo i alanui hele, no na kanaka. A ua kapaia ma ka moolelo o Hawaii nei, oia ka waa nui o ka helu mua ia.

A hiki lakou i Kauiki ma Maui, i luna o laila ke ’lii kahi i noho ai me kona poe koa, i ke ao kaua maoli, i ka po, he kii ke ku mai i ka ulili, e iho mai ai i lalo o Kapueokahi.

KAWALAKII.

O ia ka inoa o ua kii la; he kii nui, i ke ahiahi poeleele, lawe ia mai la a ku i ka puka e pii aku ai, a e iho mai ai mai ka puu o Kauiki mai. Alaila, ku ua kii nei me ka laau palau. I ka po, pii aku na koa o Keawenuiaumi, o Omaukamau ma. A ike i ke ku a keia mea, kuhi no he kanaka, makau no, hoi i lalo, pela no a hala he mau po ekolu.

PII O PIIMAIWAA ME KANA LAAU PALAU.

A kokoke o Piimaiwaa, halalo aku la ia me ka hookaa i kana laau palau, aole o iala hookaa, hoi keia ma ke hema hookaa, aole o iala hookaa.

Nolaila, hele keia a kokoke, hoopa keia i ka laau palau koele ana. Maopopo ia ia nei he kii hoopunipuni, nolaila, kulai keia a hina, pii i luna o ka puu o Kauiki, a pau loa iho la na kanaka i ka make. A pakele aku ke ’lii no ka mahuka ana, a holo.

Nolaila, puni o Maui ia Kihapiilani, a noho alii iho la, a nana i hana kela alanui kaulana maloko o ka nahele o Oopuola, a me ke alanui pupu i Molokai, a hiki i keia la.

NO IMAIKALANI.

Imaikalani, he ’lii makapo ia, aohe ona mau maka, aka, he kanaka kona maka, a he manu, aka he ’lii akamai loa ma ke kaua ana, a ma ke kaka laau ana me ka hoapaio.

Kena aku la o Umi ia Omaokamau, e hele e kaua me Imaikalani, a lohe o Omaokamau, hele aku la ia a hiki i kahi o Imaikalani. Ia Omaokamau nae e kokoke aku ana e hiki i kahi o Imaikalani, kani e ae la na manu, ma keia kani ana a na manu, olelo aku o Imaikalani i kona mau kanaka: “E! he kanaka.” Hoole aku na kanaka: “Aohe kanaka.” I aku o Imaikalani: “Nana ia aku.” Ia laua e nana ana, hiki mai la o Omaokamau, alaila, olelo aku la laua ia Imaikalani: “Ae, he kanaka, ei ae la, ke hele mai nei me ka laau palau i ka lima.” I aku o Imaikalani: “O Omaokamau na, he koa no Umi, he kanaka akamai i ka pana laau, he ikaika nae ka pana akau, a ma ka hema he nawaliwali, nana ia aku nae ke kaa mai i ka laau palau ana.” A hiki o Omaokamau, ku iho la ia a o kaa ae la i kana laau palau, a ike na kanaka, olelo aku la laua ia Imaikalani: “E! kaa ua kanaka nei i ka laau ana.” Ia lohe ana o Imaikalani i ka olelo a na wahi kanaka ku ae la ia i luna, a olokaa i kana laau palau. Kaa iho la na laau a laua a elua a hiki i ka hahau ana, hahau iho la o Omaokamau i kana laau palau, ma ka akau ona, e ohiu ae ana o Imaikalani i kana laau, hala ka laau a Omaokamau; aole ia i pa. Olokaa hou laua a hahau hou o Omaokamau ma ka hema, i kana laau palau, aole no i pa o Imaikalani. Alaila, hoi aku la o Omaokamau, a hiki i mua o ke ’lii o Umi, ninau mai la o Umi: “Pehea kau hele ana aku nei i kahi o Imaikalani?” I aku o Omaokamau: “Pehea auanei kau, he makapo na maka o Imaikalani, aka, o ka noonoo he pololei, hana mai nei maua, a no koiala akamai, makau mai nei au a hoi mai la.”

Ia Omaokamau e olelo ana ia Umi, pane mai la o Koi: “Aole no paha e make o Imaikalani ia oe, no ka mea, aole oe i helu ia mai Hawaii mai nei a kakou i holo mai nei. Owau no ka i helu ia.” Alaila, hele aku la o Koi a kahi a na manu e kau ana, kani ae la na manu, lohe no o Imaikalani, kena aku la i na kanaka e nana aku, a ike laua. Olelo aku la laua ia Imaikalani: “He kanaka nui, ili kou, he piipii ka lauoho o ke poo.” I aku o Imaikalani: “O Koi na, he kanaka akamai no i ka pana laau, he ikaika hema kona, a he nawaliwali ka akau. Ua like no laua me Omaokamau.”

A hiki o Koi, kaa ae la ia i kana laau palau. Ku ae la no hoi o Imaikalani, a kaa i kana laau. Hahau iho la o Koi i kana laau palau me ka ikaika loa, he mea ole ia ia Imaikalani, a pela no hoi ma ka akau. Mahope o laila, hoi aku la o Koi a hiki i mua o Umi, ninau mai o Umi: “Pehea kau hele ana aku nei i o Imaikalani la?” I aku o Koi: “Aohe koa e hele aku i mua o Imaikalani, ua ike pono aku nei au, ua like no me ka Omaokamau olelo a kakou i lohe ai, pela no ka’u ike ana aku nei. Hookahi a’u kaa laau ana, i ka lua, hahau au ia Imaikalani, he mea ole ia i ka’u ike aku. A pau ia, hoi hou no wau, he mea ole no ia Imaikalani. Nolaila, makau au a hoi mai la.” Ia Koi e olelo ana, pane mai la o Piimaiwaa ia Koi: “Aole no paha i oo ka iwi o kamalii, eia mai na iwi i oo.” Alaila, ku ae la o Piimaiwaa, a hele me kana laau palau, a hiki. O ka Imaikalani hana no ka olelo e like me mamua. Ku o Piimaiwaa me kana laau palau, ku o Imaikalani, i ko laua hana ana, aohe make o Imaikalani, ia Piimaiwaa, alaila, hoi aku la ia a hiki i ke ’lii la, hai aku la i kana mau olelo a pau loa. Ua like no ka Piimaiwaa olelo me ka Omaokamau ma.

Ma keia mau mea a pau loa a lakou i hana ai, ua makau loa ia o Imaikalani, a ua manao lakou e haalele i ke kaua ana ia ia.

He mau anahulu i hala ma keia noho ana, launa aku la o Omaokamau me kekahi kanaka kamaaina. I mai la ke kamaaina: “Heaha ka mea e make ole nei o Imaikalani ia oukou?” I aku o Omaokamau: “Heaha hoi.” I mai kela: “Ua make, he wahi iki wale no, aole i mahuahua.” Alaila, nonoi aku la o Omaokamau ia ia: “E hai mai i kahi e make ai, o Imaikalani,” a ae mai la kela. Olelo mai ke kamaaina ia Omaokamau: “E! auhea oe, ina oe e hoolohe i ka’u olelo, alaila, hoolohe au i kau.” I aku o Omaokamau: “Pehea kau olelo?” “Penei ka’u olelo ia oe. Mai olelo iki oe ia’u, na’u oe i hai aku i kahi e make ai o Imaikalani, no ka mea, owau nei la, he iwikuamoo ponoi au nona, he paa kahili.” Alaila, ae aku la o Omaokamau, a hoohiki aku la, aole ia e olelo ia hai, aole hoi i ke ’lii, aole hoi i kona mau hoahanau ponoi, aole i kekahi mea e ae. Wahi a Omaokamau: “Ina e lohe ia, a e ike ia keia mea, alaila o kona ola ke pani.” Ma keia mau olelo a Omaokamau, hai aku la ke kamaaina. “O na manu e kau la mawaho, oia kona mau maka, oia hoi ka mea e maopopo ai ia he kanaka ke hiki aku ana, a oia kona mea e makaukau mua ai no ke kaua, a pela e noonoo ai o Imaikalani; aka, ina e make na manu, alaila, make o Imaikalani, aole e ola.”

A lohe o Omaokamau i keia mau olelo a ke kamaaina, ku ae ia a hele, a hiki i kahi e kau ana na manu, hili ae la ia i na manu i kana laau palau, a haule iho la i lalo, a make iho la na manu. Eia nae, ia Omaokamau i hili ai i na manu, mamua o kona hili ana, kani ae la na manu, a lohe aku la no o Imaikalani. Nolaila, hoolale aku la ia i na kanaka kiai, i nana aku ka hana, o Omaokamau ke hele mai ana. Ma keia hele ana a Omaokamau, e manao ana na wahi kanaka kiai, e hele la o Omaokamau a ke kahua kaua, alaila, la ku. Makaukau o Imaikalani, aka, aole nae o Omaokamau i hana pela. I ka wa a na kanaka kiai e nana pono mai ana ia Omaokamau, ia wa no o Omaokamau i hele aku ai me ka wiwo ole, a me ke ano koa loa, me ka laau palau i kona lima. A launa aku la ia me na wahi kanaka, hahau aku la ia i kana laau palau i luna o laua, a make iho la. Pela no hoi o Imaikalani, hou aku la ia i ka welau o kana laau palau i ka opu o Imaikalani, a make iho la ia.

Hoi aku la o Omaokamau a hiki i mau o ke ’lii o Umi, olelo aku la i ka make ana o Imaikalani ia ia, a lohe o Umi a me na mea a pau loa, ninau mai la lakou i ke kumu o ka make ana. Hai aku o Omaokamau ia lakou: “Penei ke kumu o ka make ana o Imaikalani ia’u. I nehinei, hele aku la au i ka auau ma ka wai o Mauoni, i laila, loaa ia’u he kamaaina no Maui nei. Ninau mai la ia ia’u, ‘Ua make iho nei o Imaikalani ia oukou?’ Hoole aku wau ‘aole.’ Alaila, olelo mai kela: ‘Ae, he uuku wale no kahi e make ai.’ A lohe au i keia olelo ana, nonoi aku la au ia ia e hai, me kuu hoohiki pu, ae mai la kela. Eia ka mea e make ai o Imaikalani: ‘E pepehi i na manu a make loa, no ka mea, oia ko Imaikalani leo;’ a oia ke kumu i make ai ia’u.”

LEGEND OF KEPAKAILIULA.